Autoõnnetuse tagajärjel halvatud 18-aastane neiu kõnnib taas – Soome esimene personaalne kõnnirobot aitas ta jalule (lisatud video)

Autoõnnetuse tagajärjel alakehast halvatuks jäänud 18-aastane Nette on Soome  esimene personaalse kõnniroboti kasutaja.

Noor mäesuusataja oli just võitnud mäesuusatamise juunioride Soome meistrivõistlustel pronksi, kui sattus võistluste käigus autoõnnetusse. Pärast õnnetust oli neiu alakeha halvatud, vahendab MTV.

Äsja 18-aastaseks saanud Nette on Soome esimene personaalse kõnniroboti kasutaja. Ta alustas Indego kõnniroboti kasutamist tänavu kevadel Validia rehabilitatsioonikeskuses Helsingis.

Suve jooksul sai Nette 50 tundi kõndimiskoolitust ja pääseb koos seadmega koju veel sel kuul.

Neiu tunnistab, et imelik on olla jalgade peal, mida ei tunne ja mis ei liigu ega ole aktiivsed. Kõige raskem on õppida seadet usaldama, et see hoiab keha püsti. Peab õppima kasutama ka nõrgaks jäänud kehalihaseid ja nende abil leida tasakaal.

Suvel harjutas Nette 4 korda nädalas. Seadme kehale kinnitamise õppimine on samuti võtnud aega.

Indego on robotiseeritud väline tugiraam, mis võimaldab liikumisvõimetul inimesel iseseisvalt püsti seista ja liikuda. Liikuda saab nii toas kui väljas.

Esimene Indego kõnnirobot võeti Soomes kasutusele 2017. aastal ja Soome rehabilitatsioonikeskustes on kasutusel kolm kõnnirobotit, mida kasutavad paljud inimesed.

Rehabilitatsioonis aitavad robotid inimesel pärast traumat taas käima õppida või püstiasendis olles valusid ja lihaste jäikust leevendada. Robot sobib näiteks seljaaju kahjustusega või Parkinsoni tõve ja multiskleroosi patsientidele.

Soomes on rohkem kasutusel statsionaarseid kõnniroboteid Lokomat, millised võeti kasutusele 2010. aastal.

Kõnnirobotite maaletooja, firma Fysioline info kohaselt on robotite kasutamine muutumas laialdasemaks. Personaalne kõnnirobot võimaldab nii liikuda kui igapäevast aktiivset taastusravi. Personaalne kõnnirobot on täiesti uus asi Soomes ja see lisab motivatsiooni. Nette tunnistab, et oli juba ratastooliga harjunud, aga püsti seismine ja kõndimine on hoopis teine asi.

Kõige raskem on Nette väitel olnud tasakaalu leidmine. Kui ta istus pärast roboti kasutamist esimest korda laua äärele, siis pidi kätega tasakaalu hoidma. Püstiasend on aga hea kogu kehale ja seedimisele. Kuigi jalad on tundetud, siis kõndides tunneb luudes teatud liikumist. See muudab kõndimise veel meeldivamaks.

Nette käib koolis veel ratastooliga, aga kõnnirobotiga tahab veel enne lume tulekut õue saada. Mõnedes Helsingi majades on nii kitsad liftid, et ratastooliga on sinna võimatu sisse pääseda. Kõnniroboti abil pääseb nii lifti kui sõpradele külla. Ta kavatseb alustada robotiga sellistest väikestest, aga tähtsatest asjadest.

Kommentaarid
(Külastatud 869 korda, 1 külastust täna)