Paljud seenesõbrad on pidanud tänavu pettuma, sest Soome metsadest on kadunud seened.

Soome põhjaosas on kased värvunud punaseks, nii nagu ka mustikate lehed sel ajal tavaliselt, aga mis on puudu, on seened, kuna sademeid pole olnud. Metsad on tänavu asjatundjate väitel seentest erakordselt tühjad, vahendab Yle.

Juuni lõpus oli veidi seeni, aga siis tuli kuum ja kuiv juuli ning seened kadusid. On olnud pilvine ilm, aga kuiv ja seeni pole.

Seened puuduvad metsadest üle terve Soome. Nii nigelaid seeneaastaid tuleb Soomes ette väga harva, kusagil iga 30 aasta tagant. Näiteks 1987. aastal polnud seeni Soome põhjaosas. 2002. ja 2006. aasta suved olid samuti kuivad. Lõuna-Soome kaljuste kohtade männikud tookord hukkusid, aga seeni ikka oli.

Aasta 1987 kehva seene-aasta põhjus oli ilma lumeta külm talv, mis võttis puude juured ära. Seente jaoks on tähtis, et toimiks koostoime puudega. Puud toodavad suhkrut, millest tekib seente viljakeha, mida omakorda inimesed söövad.

Kui vett pole piisavalt, siis ilmselt suhkrut ei teki. Puud võtavad kogu vee endale. Lühiajalistest hoovihmadest pole siin abi. Vesi ei imendu maa sisse nii kergesti ja voolab mujale. Kui tulebki üks hoovihm, siis kaob selle mõju juba järgmise päiksepaiste või tuulega. Vihma peaks sadama rohkem, et metsas oleks seeni.

Kuivus andis Soomes tunda juba eelmisel aastal, mil põhjavee tase langes. Kui sügis tuleb kuiv, siis langeb põhjavee tase veelgi ja vett on üha vähem. Mõjutavad ka talvised sademed ning see, kas talv on valge või must.

Seeneniidistikke aga ei tohiks kuivus veel mõjutada, kuna niidistikud ulatuvad sügavamale maa sisse. Sügavamal on alati vett ja seeneniidistikud on kiired kasvama.

Kõik aga pole veel kadunud ja sügisel võib veel seeni tulla, kui on piisavalt sademeid. Kui seeni pole tuttavates kohtades, võib vaadata sinna, kus on rohkem niiskust.

https://yle.fi/uutiset/3-10933470