Soome pere broneeris veebikülje kaudu juulikuus kaheks nädalaks hotellitoa Egiptuses Hurghadas. Tegemist pidi olema viie tärni hotelliga ja lisaks restoranidele pidi olemas samas veekeskus. Piltide peal paistis kõik väga ilus ja hea.

Peret ootas aga šokk, kui nad kohale jõudsid. Hotelli, mille nad olid broneerinud, polnud veel olemaski, vaid selle ehitus oli alles pooleli, vahendab MTV.

Pere pidi seisma kolm tundi kuumaga ilma konditsioneerita teise hotelli vastuvõtusaalis, väljas oli 40 kraadi sooja ja pere lapsed on 3- ja 4-aastased. Hotellis ainult vangutati pead ja suhtumine oli väga ebaviisakas, räägib pereema Minna (nimi muudetud).

Peret ei teenindatud üldse, vaid ainult järjekorras seisvaid egiptlasi. Ta oli ainus valge naine ja temast mindi järjekorras mööda. Minna mees on Egiptusest ja räägiti ainult temaga. Lõpuks veeti peret ringi mööda hotellitubasid ja küsiti, kas mõni neist sobib.

Kõik toad olid hirmsad ja rannast kaugel. Algul broneeritud hotell oli kohe ranna juures. Kolme tunni pärast jäi pere nõusse ühe hotellitoaga, mis oli väike 1-toaline korter. Selleks ajaks oldi juba nii väsinud, et vahet polnud. Toas oli üks voodi ja sinna toodi välivoodi lisaks. Ehk siis magati neljakesi kahes voodis.

Sellega probleemid aga ei lõppenud ja kõige hullem oli veel ees. Minna haigestus esimesel päeval kõhutõppe, mis kestis kolm päeva. Kahtlustati, et see oli mahlast, mida kohalikud pakkusid. Inimesed peaks kasutama pudelivett, aga vahel kasutatakse kokkuhoiu pärast kraanivett. Naine oli kolm päeva haige ja lamas ainult voodis. Ta ei saanud midagi teha ja miski ei püsinud sees.

Pere oli tellinud all-inclusive paketi, aga toitu ei tohtinud tuppa viia. Pereisa pidi tooma naisele toitu ja ravimeid mujalt, kuni naine toibus.

Minna väitel tuleb Egiptuses teha politseile avaldus, et tõestada, et sulle on müüdud midagi, mida pole olemas. Turistipolitsei pidi tulema vaatama, et lubatud hotelli polnudki olemas. Pärast politsei tulekut oli kohtumine hotelli juhatajaga. Politsei käis peale, et pere jõuaks kokkuleppele. See juhtus 20. juulil, pere oli tulnud 16. juulil.

Pere leppis kokku turistipolitsei ja hotelli juhtkonnaga, et ei kirjuta avaldust, kui kõik kokkulepitu peab paika. Hotelli juhataja lubas, et pere saab järgmisel päeval tasuta sviidi, tuppa tuuakse iga päev puuviljakorv ja külmkapp täidetakse iga päev vee, mahla ja limonaadiga.

Pere sai ise valida, kas tahavad toitu tuppa tellida või lähevad hotelli kõrvale liibanoni restorani sööma. Otsustati, et toit tellitakse tuppa, kuna lastega on see lihtsam.

Minna väitel pandi kõik kirja, aga paberil polnud kuupäeva. Naist sunniti alla kirjutama paberile, et ta ei kirjuta politseile avaldust, vaid nõustub nende tingimustega. Hotell lubas veel, et lastele tehakse eraldi toitu, kuna restorani toit oli Minna arvates halb.

Päeval, mil pere pidi sviiti minema öeldi neile, et see pole veel vaba. Pere enne seda sviiti polnud näinud. Pere ütles, et nad ei taha oma tuppa jääda, et nad tahavad raha tagasi ja võtavad toa kusagil mujal. Siis pakkus hotelli juhataja, et pere oleks mõned päevad peretoas.

Uues kohas oli üks tuba rohkem ja see oli see, mille nad olid algul välja valinud ja mille eest maksnud. Lepiti kokku, et paari päeva pärast minnakse sviiti ja enne seda ollakse peretoas.

Peretoa lükandustega kapp aga kukkus ühele lapsele peale. Väike poiss jäi kapi ja põranda vahele. Helistati vastuvõttu ja sealt ei küsinud keegi, kuidas laps end tunneb. Nad saatsid ainult remondimehe kapi ust parandama. Poisil oli aga muhk peas veel kolm nädalat hiljem.

Lõpuks sai pere lubatud sviidi. Selle peale puhkesid nad naerma, kuna see oli täiesti jahmatamapanev. See polnudki mingi sviit, vaid teine samasugune peretuba. Rõdu oli ainult neljandik sellest, mis oli olnud peretoas. Rõdult alla vaadates oli seal ehitusmeeste suitsetamiskoht.

Sviidi magamistoa konditsioneer ei töötanud. Üks külmkapp oli rikkis ja katteid ei saanud tõmmata akendele ette. Diivan oli katki, tualeti uks ei käinud lukku, kappide uksed oli katkised ja põrandalamp kukkus ümber, kui seda puutusid.

Konditsioneer ja külmkapp pandi tööle, aga pärast esimest päeva jäi pere lukku magamistuppa. Ainult 3-aastane poeg oli väljas elutoas. Kui uks läks kinni, siis link enam ei töötanud. Pere oli hädas, sest 3-aastane laps oli teisel pool paanikas. Helistati taas vastuvõttu, et keegi tuleks ja avaks ukse.

Rõdule oli ühine sissepääas elutoast ja magamistoast. Pere läks rõdule, et lapsele seletada, kuidas ust avada. Õnneks oli asi lihtne ja laps sai ukse lahti ning pere pääses rõdu kaudu sisse. Remondimees tuli hiljem, aga keegi ei tulnud hotellist ust avama. Pere polekski välja saanud, kuna kedagi appi ei saadetud. Pärast remonti jättis mees kruvid põrandale. Keegi ei vabandanud millegi eest.

Pere oli hämmingus, kuidas sai kõik nii untsu minna. Lõpuks otsustas pere ikka teha kaebuse, kuna miski ei töötanud. Nad soovisid hüvitist selle eest, et ei saanud lubatud hotelli. Kui Minna sellest rääkis piirkonna managerile, lubas too kutsuda kokku koosoleku.

Koosolekul olid Minna ja kolm eri juhti. Minnat aga ei kuulatud ning kõik pandi tema süüks. Naist koheldi alandavalt ja halvasti. Naine lahkus nuttes ja tahtis koju. Lõpuks otsustas ta kirjutada politseile avalduse.

Pere väitel keeldus hotelli politsei kutsumast kohale turistipolitseid, et avaldust teha.  Minnat solgutati ühest kohast teise, et ta avaldust ei teeks. Pere võttis takso ja sõitis lõpuks ise turistipolitseisse. Seal pidid nad ootama lastega kolm tundi. Sealt helistati hotelli, kohal oli hotelli advokaat. Politsei rääkis Minna mehele, et kui nad teevad avalduse, siis võetakse nad kinni, kuna asi läheb kohtusse.

Kui pere oleks teinud avalduse, siis ähvardati neid, et nad peavad maksma sviidi ja toitude eest, mida nad polnud saanud, puuviljakorvi eest, mida ei toodud ja külmkapi täitmise eest, mida ei toimunud. Minnat ähvardati, et teda hoitakse kinni senikaua, kuni ta on kõige eest maksnud.

Minna helistas konsulaati ja palus abi. Sealt öeldi, et kui pere tunneb end ohustatuna, siis tuleb hotellist lahkuda. Minna kartis enda ja pere pärast. Ta oli kohtlemise pärast šokis. Turistipolitsei, kes peaks turiste kaistma, ähvardas kinnivõtmisega, kuna naine tahtis teha hotelli kohta kaebuse. Pere lahkus hotellist järgmisel hommikul. Nad ei usaldanud sinna enam kaunemaks jääda. Nad läksid mehe pere juurde, kuni naasid Soome. Kogemus oli õudne.