Soome keskkriminaalpolitsei uurib riigi ajaloo suurimat rahapesujuhtumit, milles kaks eesti meest pesid läbi Soome firma Venemaalt pärit raha.
Kahele eesti mehele on esitatud süüdistus 130-140 miljoni euro ulatuses kuritegeliku taustaga raha pesemises, vahendab Yle.
Yle andmetel kahkustab politsei, et raha pärineb Venemaa kuritegelikelt organisatsioonidelt. Nende organisatsioonide esindajaid pole õnnestunud Soomes kohtu alla anda.
Tegemist on tõenäoliselt suurima rahapesu juhtumiga, mis Soomes on kunagi välja tulnud. Vaid nelja kuu jooksul käis Soome firmast läbi üle 130 miljoni euro. Tavaliselt ulatuvad Venemaaga seotud rahapesu juhtumid mõne miljoni euroni, selline summa on erakordne.
Uurimise käigus konfiskeeris politsei varasid 455 miljoni rubla ehk üle 9 miljoni euro ulatuses. Asja uurimine kestis viis aastat ja keskkriminaalpolitsei palus abi eri riikide ametkondadelt.
Asja uurimine algas 2014. aastal. Seoses sellega hakati uurima Soome firma HTR Talonrakennus Oy majandustegevust ja raha liikumist. Ettevõtte juhatuses olid kaks eesti meest. Aastal 2014 kanti Soome ettevõtte kontodele Danske Bankis ja Nordea pangas mõne kuu jooksul üle 6,5 miljardi rubla. Eurodes on summa ligi 140 miljonit eurot.
Politsei kahtlustab, et raha ülekanded polnud seotud äritegevuse või muu tõelise põhjusega. Info ülekannete kohta tuli pankadest ja nad käitusid nii nagu reeglid ette nägid.
Soome ettevõtet juhtinud eesti mehed end süüdi ei tunnista. Politsei ülekuulamisel rääkisid nad, et raha oli mõeldud 400-500 miljoni eurose tee-ehituse projekti tarbeks Venemaal Karjalas.
Politseiuurimise käigus aga selgus, et raha tuli fiktiivsetelt Vene firmadelt ja Venemaal rahapesu kahtluste tõttu suletud pangast. Vene ametkondade info kohaselt kasutati ebaseaduslikul teel saadud raha liigutamiseks riiulifirmasid ja fiktiivseid maksutagastusi.
Soomest liikus raha edasi välismaale ning seda 250 eri firma kontodele. Neist enamus olid riiulifirmad, millel puudub reaalne tegevus. Raha liikus ka maksuparadiisides registreeritud firmadesse.
Rahapesu puhul peab politsei ära tõestama raha kuritegeliku päritolu, aga see on olnud raske, kuna selleks tuleb teha koostööd eri maade ametkondadega. Näiteks Küprose ametivõimud pole olnud nõus andma Soomele infot sealsete kontode kohta. Koostöö vene ametivõimudega on aga kulgenud edukalt. Politsei väitel on harukordne, et Venemaaga on olnud nii hea koostöö. See eeldab pidevat kontakti hoidmist ja meedia jälgimist.
Eesti mehed rääkisid ülekuulamisel, et olid saanud raha ühelt Vene ettevõtjalt, kes tahtis Venemaa Karjalasse teed ehitada. Maantee pidi kulgema Soome piirist kuni Petrozavodskisse (Petroskoi) ja sealt kuni Voronežini välja. See oli olnud esimene etapp, tee pidi ka kaugemale minema, ütles ülekuulamisel üks eesti meestest.
Tunnistajana üle kuulatud Karjala vabariigi ametnik rääkis, et projekt oli kavas teostada erakapitali abil. Kulud pidi kaetama teemaksudega. Soome ettevõte loodi vene ärimehe ettepanekul. Eesti mehed soetasid ühelt tuttavalt soome mehelt juba tegutseva ehitusfirma.
Ettevõtte kontod avati Danske Bankis ja Nordeas. Kontode kasutamise õigus oli ka Vene ettevõtjal. Politsei suutis arvutite IP-aadresside abil ära tõestada, et enamus ülekannetest tehti Moskvas Vene ettevõtjale antud paroolidega.
Vene ettevõtja vastu Soomes süüdistust esitatud ei ole. See tuleb asjaolust, et kahtlusalused kuriteod pandi toime Venemaal, kus Soome politseil pole tegutsemiseks õigust. Ettevõtja tegevust Venemaal peavad eelkõige uurima Vene võimud.
Karjalasse pole projektiga seoses ehitatud ühtegi meetrit maanteed. Juhtumit menetletakse Helsingi kohtus. Meeste nimesid veel ei avalikustata, kuna tegemist on alles süüdistusega.
Selline on politsei skeem rahaülekannete kohta:
