Neljapäeva hommikul langes Kesk-Pohjanmaal Kannuses emase karu rünnaku ohvriks jahimees, kes osales karujahil.
Rünnaku tagajärjel sai jahimees raskeid, aga mitte eluohtlikke vigastusi. Mees viibis päev otsa operatsioonilaual, vahendab Yle.
Asi sai alguse sellest, et karu tahtis jahimeeste ahelikust läbi murda. Selle peale tulistas üks jahimees karu. Karu aga jätkas oma teekonda, koerad kannul, Juhtumist teavitati häirekeskust.
Jahti jätkati ja koerad said karu uuesti kätte. Jahimees tulistas uuesti, aga karu jooksis ikka edasi. Ahelik tõmbus eemale ja jahimees tulistas karu veel mitu korda. Vaatamata tulistamisele ründas karu jahimeest. Koerad läksid omakorda karule kallale ja päästsid sellega jahimehe.
Kui teised jahimehed kohale jõudsid, oli karu veel elus ja ta pandi magama. Tegemist oli keskmise suurusega emase karuga. Abi jõudis kohale kiiresti, sest juhtum oli teest vaid paarisaja meetri kaugusel.
Soome jahimeeste liidu hinnangul on juhtum küllalt harukordne, kuna karu rünnakuid tuleb harva ette. Teisest küljest on karude küttimiseks antud välja rohkem lube, mistõttu suureneb ka tõenäosus selliste juhtumite tekkeks. Tänavu anti Soomes 315 karu laskmise luba, eelmisel aastal 355 ja enne seda 255.
Sellised õnnetused juhtuvad siis, kui jahimees on karu haavanud, aga looma pole õnnestunud tappa. Karu on suurkiskja, kes võib enesekaitseks rünnata. Vigastatud karu on inimesele eluohtlik. Tavaliselt aga karu inimestele, näiteks marjulistele ohtu ei kujuta, kuna karu väldib inimest, kui just ei satuta ema ja poegade vahele.
Turvalise ja eetilise jahipidamise üks aluseid on see, et lask peab olema tappev. Iga jahimees peaks aga valmistuma olukorraks, kui karu ründab. Kesk-Pohjanmaal Lestijärvis avati 2010. aastal Soome esimene õpperada karu laskmise harjutamiseks. Samasugune rada on ka samas piirkonnas Vetelis.
Politsei juhtumi puhul kuritegu ei kahtlusta. Pohjanmaale on tänavu eraldatud 8 karu laskmise luba. Möödunud aastal lasti piirkonnas kuus karu.
https://yle.fi/uutiset/3-10932891
