Puugi puhul on tegemist ämblikulaadse mõne millimeetri pikkuse putukaga, kel on neli jalapaari ja paks kitiinkoorik.
Kui puuk leiab peremehe, võib tema kehakaal tõusta 20 korda. Puugi saelaadne relv, imikärss suudab imeda verd terve nädala. Seetõttu kanduvad haigusetekitajad nagu bakterid ja viirused kergesti peremehele, vahendab Suomen Kuvalehti.
Puuk on tsivilisatsiooni ime, ellujääja. Nad on imenud juba dinosauruste verd. Miljoneid aastaid vanades merevaikutükkides on puugid samasugused kui praegu. Igal aastal saab puugilt hammustada ligi pool miljonit soomlast.
Kõige rohkem on Soomes puuke Ahvenamaal ja Turu saarestikus. Neid on seal ühel ruutmeetril lausa neli tükki. Soomes aga esineb puuke pea kõikjal, kuni Lapimaa lõunaosani välja. Kui kuivapoolne kevad piiras Soomes tänavu sääskede paljunemist, siis puuke on võrreldes varasemaga erakordselt palju.
Inimese verd imevaid puugiliike on üle 200. Soomes elab neist kaks: tavaline ja Siberi puuk. Palja silmaga neil vahet ei tee. Mõlemad levitavad raskeid haigusi, puukentsefaliiti ja borrelioosi.
Kõige rohkem leidub puuke veekogude ääres, järvede ja merede rannas. Seal on puukide jaoks piisavalt niiskust. Puuk nimelt ei suuda ise taluda kuivust ega kuumust, ta poeb vajadusel kaitseks maa sisse.
Vanarahvas uskus, et puuk on puu otsast pudenev täi, sellest ka soomekeelne nimetus puutiainen. Täiskasvanud puuk aga ei lenda ega hüppa, vaid kinnitub peremehe külge maapinna ligidalt. Esimese toitumisega saavad röövikutest nümfid, edasi arenevad nümfidest täiskasvanud puugid. Puugil pole silmi, aga sellele vaatamata leiab saagi kergelt üles.
Puukide esijalgadel on erilised haistmisorganid – Halleri elundid. Nende abil tunnetab puuk õhu liikumist, saagi lähenemist ja värinaid. Röövikud imevad verd hiirtest ja muttidest. Nümfidele kõlbavad rebased, kährikud, jänesed, oravad ja siilid. Täiskasvanud eelistavad kitsesid, põtru ja põhjapõtru, kellelt saab palju verd. Ühel kitsel võib olla küljes ligi 2000 puuki.
Haigused levivad aga lindude kaudu. Ligi 4 protsenti rändlindudest kannab puuke ja neist omakorda 4 protsenti kannab ajukelmepõletikku tekitavat TBE viirust. Igal kuuendal punarinnal ja musträstal on avastatud puuke. TBE viirust kannab iga sajas puuk. Enamus inimestel ei esine puukentsefaliidi puhul mingeid vaevuseid, aga mõnedel kulgeb põletik raskelt ja osa surevad. Inimese ligi 20 000 geeni hulgast osa on väga tundlikud puugihaigusele.
Kuigi puugid levitavad raskeid haigusi, ei tasu jätta neid peljates metsa minemata, kuna võimalik kahju on väga väike võrreldes metsas liikumisest saadava kasuga. Lisaks haigustele levitavad puugid ka hirmu. Möödunud aastal oli Soomes 61 rasket TBE juhtumit, aga seda on siiski väga vähe. Vaktsineerida lasevad end ka need inimesed, kelle puhul oht haigestuda on imepisike.
Kõige suurem oht haigestuda puukentsefaliiti on Soomes Ahvenanmaal, Parainenis ja Simos, seetõttu pakutakse nende piirkondade elanikele vaktsiini tasuta. Mitmetes mandri-Soome omavalitsustes on aga haigestumine nii väike, et selle puhul pole vaktsineerimisel mõtet.
Puugid hammustavad aasta jooksul ligi poolt miljonit soomlast. Kõige enam levitavad puugid borrelioosi. Haigestumise toob kaasa iga sajas hammustus. Haigusjuhtumeid on aastas 6500. Borrelia bakter levib puugist inimese organismi ööpäeva jooksul. Seetõttu aitab õhtune puugikontroll haigestumise ära hoida. Riietus ja kaitsevahendid vähendavad samuti hammustusi.
Inimeste hulgas levib puukidega seoses palju väärarvamusi. Näiteks arvatakse, et puugivaktsiin aitab kõigi puugihaiguste vastu. Samuti arvatakse, et vaktsineeritud inimest puuk ei hammusta. Teadmatusest saavad alguse paljud haigestumised.
Prantsuse ravimifirma Valneva töötab välja borrelioosi vaktsiini. Kliinilised ravimiuuringud algavad käesoleval aastal. Seni on kõige tõhusam vahend puukide vastu puuginäpitsad.
Apua, se imee verta! Punkki puree vuosittain puolta miljoonaa suomalaista – Ani harva sairastuu
