Iga mobiiltelefoni kasutaja saab ise hoolitseda selle eest, et aku võimalikult kaua kestaks. Aku eluiga võib pikendada lausa kolmandiku võrra, kui akut õigesti laadida.
Rusikareegel on see, et akut ei tohi lasta tühjemaks kui 20 protsenti ja seda ei tohiks laadida üle 80 protsendi, räägib Aalto ülikooli keemia- ja materjaliteaduse professor Tanja Kallio.
Ent sellestki veel ei piisa. See number, mis näitab telefonis aku kestust ei tähenda tingimata selle laetust, vaid seda, kui palju inimese tavalise kasutamise puhul telefoni aku vastu peab, vahendab Helsingin Sanomat.
Sellele vaatamata annab näit aimu, millal ja kuidas peaks akut laadima. Need nõuanded kehtivad ka uue telefoni puhul. Varem oli reegel, et aku laetakse täis enne esimest kasutamist, nüüd soovitatakse, et akut ei pea üldse laadima, või kui, siis 80 protsendini.
See tuleb asjaolust, et varem kasutati nikkelmetallihüdriidakusid. Need tuli regulaarselt kord kuus tühjaks lasta ja siis uuesti täis laadida, et nende kasutusaeg oleks võimalikult pikk.
Praeguste liitiumioonakude puhul on aga olukord hoopis teine, nende tühjenemine tuleb keemilis-mehaanilisest kulumisest. See kulumine on väikseim vahemikus 20-80 protsenti ehk selles vahemikus tuleks aku laetust hoida.
Lisaks sellele, et akut ei tohi lasta liiga tühjaks ega laadida liiga täis, sõltub selle vastupidavus ka sellest, kas seda pole laetud liiga kuumas või külmas. Kaasaja liitiumioonakud on sellised, et nad töötavad kõige paremini tavapärasel toatemperatuuril. Jahedas hoidmine pikendab aku eluiga, aga ainult siis, kui akut üldse ei kasutata.
Tavalistes oludes kannatab aku kõige enam liiga külmas ja liiga kuumas. Mõlemal juhul toimuvad liitiumioonakus elektrokeemilised muutused, mille tulemus on sama: aku kasutusiga lüheneb.
Toatemperatuurist võib arvestada 10-15 kraadi üles- ja allapoole, et temperatuuri muutus mõju avaldaks. Ehk teisisõnu lüheneb aku eluiga siis, kui kasutada seadet pakases või üle 30-kraadises kuumuses. Kõige ohtlikum on akule otsene ja kuum päiksevalgus. Siis võib toimuda sisemine lühis ja aku süttimine. Need juhtumid on õnneks harvad.
Külmaga on kõige hullem see, kui hakata akut laadima. Praegused akude kontrollmehhanismid on aga sedavõrd nutikad, et nad ei luba külmas akut laadida. Aku eluiga võib lühendada ka liiga võimas laadija. Seetõttu tuleks telefoni laadida ainult tootja poolt ette nähtud laadijaga. Muidu võib laadimine olla liige kiire, mis kahjustab akut.
Juhtmevaba laadimine on akule samuti koormavam kui tavaline juhtmega laadimine. Juhtmevaba laadimine võib põhjustada akudes nn keerisvoolu, mis ei pruugi aku kestvusele hea olla.
Varem pidasid telefonide akud vastu 300 täislaadimist ja tühjenemist. Nüüdsed akude materjalid on nii head, et peavad vastu 500 laadimist ja tühjenemist. Kui 500 korda on laetud, ei muutu aku kasutuskõlbmatuks, vaid selle mahutavus väheneb. Aku kasutusajaks peetakse olukorda, kus aku mahutavusest on alles 80 protsenti – siis on selle maht nii vähene, et see ei vasta enam toote nõudmistele.
Kaasaja liitium-ioonakude puhul võib kindlalt väita, et need sisaldavad liitiumi. Liitium-ioon tähendab seda, et liitium on muul kujul kui metallina. Ajapikku aga hakkab liitium akudes muutuma metalliks. See juhtub paratamatault, ükskõik kuidas telefoni või muud seadet laadida või hoida. Külm, kuum ja liiga täis laadimine aga kiirendab liitiumi teket. Lõpuks on aku selline, et peab vastu vaid hetke.
https://www.hs.fi/teknologia/art-2000006189319.html
