Soome eestlane edastas sotsiaalmeedias hoiatav teate, et tema Handelsbankeni kaardiga on tehtud tehinguid USA-s.

Tehingud on tehtud USA dollarites ja nii juba 5 kuud jutti. Summad on erinevad. Inimene pani kohe kaardi kinni, kui selle avastas. Ta ise pole Euroopa Liidust aastaid väljas käinud ning pole iial väljastpoolt Euroopat midagi tellinud. Ta ootas pangast tagasisidet ja lõpuks tuli teade, et tuleb teha reklamatsioon.

Inimene pani tõestuseks ka panga väljavõtte. Kahju on kokku ligi 300 eurot

Sissekande juures kommentaarides on märgitud, et ilmselt on kaarti skimmeriga kopeeritud ning andmed on edastatud välismaale.

Üks kommentaator kirjutab, et temale tehti mõni aasta tagasi pea 800-eurone pauk, mille eest telliti surfi kaupu. Müstilisel kombel jõudis ka pool tellitud kaubast kaardi omanikuni. Õnneks sai otse netilehega suheldud ja raha tagasi (ka saadud kaup saadeti tagasi). Politseis sai ka käidud, kuna pank kehitas lihtsalt õlgu.

Teine kommentaator kirjutab, et keegi on kasutanud krediitkaardi andmeid. Ka temal on sellist asja juhtunud, et mitu kuud jutti läks teatud summa. Ei aidanud muu, kui selle numbriga krediitkaart sulgeda ja avada uus ning selle numbriga mitte midagi netist osta.

Kolmas inimene kirjutab, et temal oli sama jama. Pani kaardid kinni ja pangast öeldi et peab täitma ühe paberi ning tagasi saatma neile + teha politseisse teade.

Neljas inimene kirjutab, et temal oli Apple’i poega selline jama, et 400 eurot kokku oli ühes äpi poes maha läinud. Ise pole tellinud ja kaart tuli sulgeda.

Veel üks inimene kirjutab, kuidas raha läks maha lausa kolmel korral. Kaart tuli kinni panna, panka minna, seal reklamatsiooni paber täita ning raha sai tagasi.

Kaardiandmeid kopeeritakse teadaolevalt makseterminalidega. Lähed välja sööma, maksad arve ja voilaaa. Rohkem pole vaja 🙂

Üks inimene kirjutab, et samasugused probleemid on kaartidega ka paljudel teistel. Tuleb minna panka ja lasta kaart kinni panna.