34-aastane soomlane Jesse kaalus enesetappu, aga helistas enne seda kriisiabi telefonile, et sealt abi saada. Tal oli telefoni limiit läbi, mistõttu palus tagasi helistada. Kriisiabist öeldi, et see pole võimalik.

Õnneks sai Jesse ühendust ühe lähedase inimesega, kes teda aitas. Pärast seda võttis ta ühendust Iltalehtiga ja rääkis oma loo. Ta imestas, et kehvas olukorras noor inimene kriisiabist abi ei saa.

Soome kriisiabi juht ütles, et see oli küll väga kahetsusväärne olukord. Kriisiabi esmane ülesanne on abistada inimesi, kes seda vajavad. Väga hullus olukorras soovitatakse helistada hädaabi numbril 112 või minna haigla vastuvõttu.

Kriisiabist võidakse samuti hädaabisse helistada. Selliseid kõnesid tuleb Soomes 1-2 ööpäevas. Kriisiabi telefon on tasuta, aga lisandub tavaline sideoperaatori tasu. See võib aga teatud olukorras takistuseks saada, nagu Jessega juhtus. Tagasi tavaliselt sellistel puhkudel ei helistata.

Ööpäevas tuleb Soomes kriisiabi telefonile 500 kõnet, aastas 162 500. Kriisiabi oleks valmis tegelema kõigi kõnedega ja ka tagasi helistama, aga selleks pole ressurssi. Kriisiabi telefoni rahastatakse riigi harastmängutuludest.

Telefoni teel päris tasuta kriisabi seega ei saa, aga päris tasuta abi on veebis noortele suunatud Sekaisin-chat ja täiskasvanute Solmussa-chat.

Lisaks on Helsingis ja Kuopios olemas enesetappude ennetuskeskused, kuhu saab aja kinni panna ja tulla tasuta. Lisaks on olemas kriisikeskvõrgustik, millel on keskused 22 kohas ja need pakuvad samuti tasuta teenust.

Enesetapu kavatsusega kontaktivõtmiste arv on viimastel aastatel Soomes kasvanud. Seda vaadatakse kui positiivset asja, et inimesed pole oma murega üksi. Kriisiabi telefon on paljudele inimestele esimene koht, kuhu helistada.

Soome vaimse tervise seltsi kriisabi telefon töötab iga päev aergipäeviti kell 9-7 ja nädalalõppudel 15-7 numbril 0925250111. Abi pakutakse lisaks soome keelele ka rootsi, inglise ja araabia keeles.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/8a7d964d-2b8d-455b-bb15-dbf8e5bffceb