Kolmekümnene Heidi hakkas oma meest lööma kuus aastat tagasi – need kaks omadust iseloomustavad vägivaldseid naisi

Naised on suhtes sama tihti vägivaldsed kui mehed. Heidi lõi oma abikaasat Villet viimasti kaks aastat tagasi.

See hetk kaks aastat tagasi on Heidi mälust justkui pühitud. Ta ei mäleta midagi sellest, et oli oma meest Villet löönud, vahendab Me Naiset.

Heidi oli kuuldavasti raevus voodist üles tõusnud ja hakanud peksma. Mees kaitses end ja pani käed ette. Siis murdus Heidi pöial meest lüües. Alles mehe Ville kaitse ja pöidla murdumine aitasid ta tagasi mõistusele ja löömise lõpetada.

Heidi kasutas vägivalda mehe peal kõigepealt kuus aastat tagasi. Tülid hakkasid pihta väikestest asjadest, näiteks sellest, kelle kord on prügi välja viia, miks kile oli valesti pandud või kes unustas tühjendada nõudepesumasina. Paar korda aastas arenes sellest edasi füüsiline vägivald.

Naine võttis lähima asja ja viskas sellega Villet. Tavaliselt olid need rõivad või padjad, aga vahel ka telefon või raamat. Mõne aja pärast hakkas ta meest lööma.

Algul seletas naine oma vägivaldsust noorusega. Nad hakkasid Villega käima juba gümnaasiumis ja nad on olnud koos 11 aastat.

Samuti süüdistas naine kehva lapsepõlve. Füüsiline vägivald oli Heidi lapsepõlvekodus tavaline. Alkohoolikust isa andis tihti ajalehega vastu tagumikku või väänas näppu. Heidi nägi pealt, kuidas vend sai rihma.

Heidi vanemate vahel oli palju vaimset vägivalda, aga ta mäletas ka füüsilisi kaklusi, kus ema kartis oma elu pärast. Isa oli purjus olles ettearvamatu.

Väiksemal vennal on nüüd tugev depressioon. Heidi võttis ise nähtamatu tütre rolli ja ei rääkinud oma tunnetest.

Kuigi vägivalda ei õigusta miski, on hea teada selle põhjuseid. Siis on seda lihtsam ära hoida ja ravida. Tavaliselt on vägivaldsuse taga ühine nimetaja: need, kes on lapsepõlves kogenud ja näinud vägivalda, võtavad selle kergemini omaks ka täiskasvanuna.

Politseile tulnud teadete kohaselt kasutavad naised vägivalda sama tihti kui mehed. Nii tegijad kui kannatanud aga vaikivad sellest, mistõttu naiste vägivalla juhtumid jäävad suuremas osas registreerimata, leiab vägivalda uurinud Tampere ülikooli teadlane Pia Keiski.

On hea teada, et ka vaimne vägivald tekitab traumasid ja võib edasi kanduda põlvest põlve. Vaimne vägivald on näiteks alandamine, karjumine ja kontrollimine.

Keiski leidis oma uuringus, et vägivaldsus pole seotud ühiskonna klassidega. Enamusel vägivalda kasutanud naistel oli kõrgharidus. Vägivalda kasutanud naised olid enda suhtes väga nõudlikud ja sama kehtis partnerite kohta.

Heidi tundis end sellest kirjeldusest ära. Tal oli raske seedida oma abikaasa nõrkusi, tema mugavust või seda, et ta naiselt abi palus. Ta arvab aga, et vägivaldsus oleks varem või hiljem ilmnenud olenemata abikaasa loomusest.

Keiski väitel vastab tavaliselt mees naise vägivallale vägivallaga. Heidi abikaasa aga suutis end vaos hoida. Heidi tunnistab, et kartis mitmel korral, et mees virutab tagasi. Naine tunnistab, et üks vägivaldsuse põhjus oli ka see, et teadis, et mees vastu ei löö.

Heidil oli vägivaldsuse pärast häbi, aga ei otsinud abi, kuigi tema elukaaslane seda palus. Heidi oleks tahtnud selle kõik maha vaikida, aga mees nõudis vabandust ja asja arutamist. Heidi räägib, et palus andeks, aga teinekord oli see väga raske. Ta üritas alati asja pisendada. Vahel aga oli ta ise hirmul, kuidas ta oli millekski selliseks võimeline.

Siis aga murdus Heidil pöial ja ta läks arsti juurde. Ta ütles, et kukkus. Koju tulles aga hakkas oma probleemile abi otsima. Läks pool aastat, kuni Heidi võttis julguse kokku ja helistas naiste vägivalla ennetusele mõeldud Maria Akadeemia avatud telefonile. Kui telefonile vastati, hakkas ta kohe nutma. Talle oli suur kergendus, et keegi sai teada, mis nende kodus toimus. Ta polnud oma tegudest enne seda mitte kellelegi rääkinud. Pärast seda aga algas tervenemine.

Kuu aja pärast alustas Heidi 15 nädalat kestva naiste vägivalla Demeter programmiga. Sinna minek tekitas algul hirmu, aga talle oli kergenduseks, et ta pole ainus. Programmi eesmärk on õpetada inimesi end paremini tundma ja seeläbi oma tegevust kontrollima.

Maria Akadeemia arengujuht Maria Lindroos räägib, et naised, kes kasutavad vägivalda, häbenevad ennast ja arvavad, et neil on midagi viga. Aga kõigil meil on potentsiaali vägivallaks. Kui pinge kasvab liiga suureks, siis võib tulemuseks olla plahvatus.

Süütunne aga takistab muutuste tegemist. Seetõttu pole see eriti hea tunne. Vägivaldsed teod ja mõtted on sõnumid iseendale. Tähtis on õppida aru saama, et vägivalda põhjustab mingi oluline vajadus. On tähtis, et inimene võtaks oma tegude eest vastutuse ja saaks aru nende põhjustest, olenemata sugupoolest. Inimese sees on palju jõudu, et vägivalda ära hoida, kui nad õpivad ära loogika selle taga.

Heidi õppis ajapikku oma vägivalda kontrolli all hoidma. Ta sai aru, et suurem osa vägivaldsetest olukordadest olid ette tulnud õhtusel ajal, kui ta oli väsinud ja minemas magama. Nüüd püüab ta õhtul end rahulikult magama sättida. Kui tal sees keeb, siis läheb teise tuppa rahunema. Teinekord kestab see paar tundi.

Ta lööb ikka uksi kinni ja loobib patju, aga füüsiline vägivald Ville vastu on lõppenud. Üks suurimaid motivaatoreid oli soov last saada. Nüüd ongi Heidi lõpuks lapseootel.

Abikaasa palus, et ta oma asjad korda ajaks, enne kui lapsed tulevad. Nüüd on mees mures, kuidas naise väsimus võib pärast lapse sündi teda mõjutada.

Heidi loodab, et suudab olla kannatlik ja vältida oma vanemate vigu. Ta usub, et suudab oma raevuhoogusid edaspidi vaos hoida. Õnneks kestab tema teraapia veel kaks aastat.

Kaksi vuotta sitten Heidi löi miestään silmittömän raivon vallassa – hänen kokemuksensa kiteyttää, miksi naisen lyömisestä on niin vaikea puhua

Naiset käyttävät suhteissaan väkivaltaa yhtä usein kuin miehet. Heidi löi puolisoaan Villeä viimeisen kerran kaksi vuotta sitten. Lopulta hän uskalsi hakea käytökseensä apua. Se hetki kaksi vuotta sitten on pyyhkiytynyt Heidin mielestä täysin. Hän ei muista mitään viimeisestä kerrasta, kun pahoin…

Kommentaarid
(Külastatud 1,647 korda, 1 külastust täna)