Ameeriklanna ajust leiti elus paeluss – kas see on võimalik ka Soomes?

New Yorgis elaval Rachel Palma’l opereeriti hiljuti just välja elus paeluss. Naisel esinesid enne seda mäluhäired ja asjad kukkusid käest.

Kui naine arsti juurde pöördus, kahtlustati tal eriti ägedaloomulist kasvajat. Arstid tegid operatsiooni ja leidasid kasvaja asemel eest paelussi rööviku, kirjutab LiveScience.

Kui arstid kasvajat uurima hakkasid ja selle katki lõikasid, tuli sealt seest välja väike paeluss. Tegemist oli nookpaelussiga, mida Soomes esineb väga harva. See on aga küllalt tavaline arengumaades ja piirkondades, kus on kehv hügieen. Seda esineb ka USA-s, vahendab Helsingin Sanomat.

Nookpaeluss ehk sea paeluss on kõige ohtlikum. Enamikel juhtudel toimib ta samamoodi nagu tavaline, Soomeski järvekalades esinev paeluss. See kinnitub soole külge ja kasvab seal märkamatult.

Paleussist saab lahti ussirohuga. Halvemal juhul aga juhtub nagu ameeriklannaga, kus paelussi munadest kooruvad sooles röövikud ja need liiguvad vereringe kaudu edasi mujale organismi. Tavaliselt jõuavad nad ajju, kus nad püsima jäävad.

Vahe on selles, kas inimene sööb paelussi tsüste sisse koos toore sealihaga, või mune, mida leidub näiteks nakatunud koera väljaheidetes või saastunud vees.

Ajju jõudnud röövikud võivad põhjustada neuroloogilisi vaevusi nagu epilepsiat ja olla eluohtlikud. Ameeriklannaga läks hästi. Peale lõikust ta tervenes ning mingeid tüsistusi ei tekkinud. Ta oli hiljem õnnelik, et tegemist oli paelussi, mitte kasvajaga.

Seda, kust naine nakkuse sai, ei teata. Väidetevaalt ei olnud ta söönud toorest sealiha ega käinud ohupiirkondades reisimas.

Hiljuti sai teatavaks üks teine juhtum, kus üks arsti juurde läinud India mees oli nii paelussi tsüste täis, et teda polnud enam võimalik aidata. Tsüstid olid mehe ajus, silmas ja isegi munandis. Ta suri mõne nädala jooksul.

Soomes pole sellist nakkust vaja karta. Nookpaelussi põhjustatud tsüstitserkoosi pole Soomes tuvastatud.

Amerikkalaisnaisen aivoista löytyi elävä lapamato

Asiat ovat huonosti, jollei ihmisellä ole muuta sisäistä elämää kuin lapamato. Näin totesi aikoinaan terveysvalistaja, sosiaalineuvos Alli Vaittinen-Kuikka. Myös Mato-Allina tunnettu Vaittinen-Kuikka johti valistustyötä, jonka avulla lähes kansantaudiksi nousseet lapamatotartunnat saatiin lähes hävitettyä Suomesta 1960-luvun jälkeen. Ihmiset ymmärsivät, että raakaa järvikalaa ei kannata syödä. Mutta lapamatoja on monenlaisia, ja niitä voi saada muualtakin kuin kaloista.

Kommentaarid
(Külastatud 1,525 korda, 1 külastust täna)