Arktilise nõukogu tippkohtumine lõppes esimest korda ilma lõpuavalduseta

Arktilise nõukogu tippkohtumine lõppes täna Soomes Rovaniemis esimest korda ajaloos ilma lõpuavalduseta.

USA välisministri Mike Pompeo eilne kõne tippkohtumisel tõstatas üldse küsimuse selle nõukogu olemusest ja tulevikust. Nimelt oli Pompeo nimetanud kliima soojenemist heaks asjaks, mille peale olid soomlased šokis.

Kohtumist võõrustav Soome välisminister Timo Soini tegi programmi muudatuse, millega jäeti välja lõpuavalduse tegemine. Sellega lõppes kohtumine kriisimeeleolus, vahendab Helsingin Sanomat.

Selline olukord jätab halva varju Soomele, mis on Arktilise nõukogu eesistujamaa. Soomet aga ei saa süüdistada, sest jõud, mis tegutsevad, käivad üle Soome pea. Olukord on raske ka nõukogu uuele eesistujamaale Islandile.

Seoses kliima soojenemisega on Arktika tähtsus maailmamajanduses viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning seal mängivad üha tähtsamat rolli USA, Hiina ja Venemaa huvid. Suured tahavad Arktika muutunud olukorda enda huvides ära kasutada.

Hiina on Pompeo väitel investeerinud aastatel 2012-2017 Arktika piirkonda 90 miljardit dollarit.

Arktilisse nõukokku kuuluvad 8 riiki: kõik Põhjamaad, lisaks neile Kanada, USA ja Venemaa.

Rovaniemen huippukokous sai tyrmäävän lopun: Yhteistä loppujulistusta ei synny ensimmäistä kertaa Arktisen neuvoston historiassa

Arktisen neuvoston kokous Rovaniemellä viedään tänään päätökseen lähes kriisitunnelmissa. Ensimmäistä kertaa neuvoston historiassa neuvosto ei ole saamassa kasaan yhteistä loppujulistusta. Kokousta isännöivä Suomen ulkoministeri Timo Soini aloitti kokouksen tekemällä kokouksen asialistaan muutoksen, jossa yhteinen julistus poistettiin. Taustalla ovat kiistat koko Arktisen neuvoston tarkoituksesta ja ilmastonmuutoksen vastaisten toimien osuudesta neuvoston toiminnassa.

Kommentaarid
(Külastatud 142 korda, 1 külastust täna)