Helsingi kohus mõistis 48-aastase Carl Mikael Hjalmar Areniuse 2019. aasta jaanuaris toimunud vägistamise eest vanglasse. Mehel on varasemast viis vägistamist ja muid kuritegusid.
Kõige värskem vägistamine oli aasta algul Helsingis Kannelmäkis. Mees oli tunginud tuttava naise koju ja ta vägistanud. Teoga oli seotud vägivald. Mees lõi käega ja kägistas naist. Mees oli öelnud „Ära karju enam, muidu ma peksan ja tapan su. Ma võin teha sulle anaali ka surnuna.”
Ohver oli liikumisvõimetu ja kasutas käimiseks keppe. Kohus pidas vägistamist raskeks ja meest oleks oodanud neli aastat vanglat. Kohus aga vähendas karistust seoses nn hulgisoodustusprintsibiga, kuna mehel oli eelnevast veel üks karistus kanda, vahendab MTV.
Kaitsevõimetu naise raske vägistamise eest jäi lõpuks jõusse karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Mees pandi vanglasse.
Paar nädalat enne värsket karistust ehk 2019. aasta märtsikuus mõisteti Arenius süüdi Helsingis Aleksis Kivi tänaval toimunud vägistamise eest. See tegu pandi toime 2018. aasta märtsis. Arenius oli vanglast vabanenud kolm kuud enne seda.
Teise juhtumi puhul läks mees naise korterisse ja sundis teda seksima. Mees võttis köögist noa, mille pani naise kaela peale. Teole eelnesid sündmused, kus seltskonnaga mindi Sörnäineni söögikohast Kolme Kaisaa jätkupeole, kus osalesid toosama vägistatud naine ja kolm meest. Arenius ja naine lahkusid. Mehe väitel oli ta päästnud naise narkourkast ja sellega tekkis seksivõlg.
Kohus pidas vägistamist raskekujuliseks, lisaks kaasnes vägivald, kus kannatanu oli üks teine naine. Kohus määras karistuseks 3 aastat ja 5 kuud, kuna lisandus veel osa varem kandmata karistusest.
Areniust kahtlustatakse ka ema peksmises 2018. aasta oktoobris. Politsei uurib asja ka kui röövi, sest meest kahtustatakse 80-aastaselt emalt raha ära võtmises. Eakas naine sai peksus raskeid vigastusi.
Areniusel on varasemast veel terve hulk raskeid kuritegusid. 2015. aasta juulis vägistas Arenius naise Eestis, mille eest mõisteti talle vangistus 2 aastat ja 7 kuud. Arenius vägistas sama naise 2016. aasta juunis Helsingis, mis tõi kaasa 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.
Viimase juhtumi puhul oli mees kägistanud naist ja sundinud võtma oma peenist suhu. Pärast vägistamist urineeris mees naise peale. Ringkonnakohus vähendas Helsingis toime pandud vägistamise eest mõistetud karistust, kuna Eesti vägistamise eest määratud karistust ei arvestatud kergendava asjaoluna. Ringkonnakohus mõistis mehe vanglasse 10 kuuks.
Vaasa kohus mõistis Areniuse 2010. aastal seoses vägivallakuriteoga 4 aastaks ja 4 kuuks vanglasse, millest kolmandik oli varasema kuriteo eest kandmata karistus. Tegu pandi toime Poris 2009. aasta juulis.
Kohtuotsuse järgi oli puhkenud tüli, kui Arenius äratati magamise pealt üles. Tüli põhjus oli asjaolu, et äratajal oli nuga käes. Pärast seda oli Arenius oma äratajat löönud, võtnud üles maha kukkunud noa ja ajanud sellega teist taga. Väljas tõukas Arenius mehe maha ja lõi teda noaga ülakehasse ning jalga.
Enne seda, 2006. aasta ühel aprillikuisel hommikul tungis Arenius sõrgkangiga Helsingi Kannelmäki korterisse. Seal lõi ta kahte elanikku sõrgkangiga korduvalt pähe ja ülakehasse. Ühele löödi vastu nägu. Mõlemad said raskelt vigastada.
Mees lõhkus kangiga kaks televiisorit ja riidekapi ukse. Teo põhjuseks oli 10-eurone võlg, mida Arenius tuli välja nõudma. Kohus mõistis mehele karistuseks 4 aasta ja 4 kuud vanglat. Sel korral karistust ühelt poolt leevendati kuu aega varem määratud teise karistuse tõttu, aga ka karmistati seoses varem kandmata jäänud karistustega. Varasema otsuse järgi sai Arenius 80 päeva aresti ühe naise löömise eest.
Veel enne seda 2002. aasta aprillis mõisteti Arenius süüdi vägistamises. Juhtumit arutati suletud uste taga kinnisel istungil. Karistus oli 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Samal, 2002. aastal jäi Arenius süüdi veel teises vägistamises. 2002. aasta septembris peksis ta üht tuttavat naist, ähvardas vägivallaga ja vägistas. Karistus oli aasta ja 6 kuud vangistust.
