Soome vabatahtlik naiskodukaitse organisatsioon Lotta Svärd oli 1920ndatel aastatel eeskujuks sarnastele organisatsioonidele nii Eestis kui mujal Põhjamaades.

Eesti vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid aktiviseerusid pärast 1924. aasta kommunistlikku riigipöördekatset. Siis leidis Kaitseliit Soomest kohalikele naistele eeskuju. Eesti Nasikodukaitse (NKK) asutati 1927. aastal ja kohal oli Lottade esinaine Helmi Arneberg-Pentti. Eesti naiskodukaitse tegevus edenes kiiresti Soome eeskujul ja omavahel hoiti tihedalt sidet, vahendab Iltalehti.

Enne Eesti Naiskodukaitse keelustamist 1940. aastal oli sel liikmeid üle 15 000. Organisatsioon taasasutati 1991. aastal ja praegu on liikmeid üle 2500.

Rootsis asutati 1924. aastal Soome Lottade eeskujul organisatsioon Landstormskvinnor, mis 1940. aastal asendati praeguse Hemvärn’ iga. Rootsis asutati ka Lottade sõsarorganisatsioon Sveriges lottakårer, mis tegutseb tänaseni.

Soome eeskuju innustas ka norrakaid, kes asutasid 1928. aastal vabatahtliku naiskodukaitse organisatsiooni Norske Kvinners Frivilliga Verneplikt. Sidepidamist soodustas Soome Lottade esinaise Helmi Arneberg-Pentti norra päritolu. Saksa okupatsiooni ajal lakkas organisatsioon tegutsemast, aga pärast sõda asutati see uue nimega Norges Lotteforbund ja see tegutseb tänaseni.

Taanis asutati samuti 1930ndatel naiskodukaitse organisatsioon, aga see lõpetas tegevuse 1989. aastal, kui naisi hakati sõjaväkke võtma.

Soome Lottadel olid tihedad sidemed Saksamaa naiskodukaitse organisatsiooniga Nationalsozialistische Frauenschaft. Soome Lottad suhtusid Saksamaal võimule tulnud natsionaalsotsialistidesse soosivalt.

Lottadel olid sidemed ka Läti, Leedu, Poola ja Ungari vastavate organisatsioonidega.

Soomes tõusis Lotta Svärdi liikmete arv 1944. aastaks 242 000-ni, olles tollal üks suurimaid vabatahtlike organisatsioone maailmas. Pärast Jätkusõda saadeti Lotta Svärd Nõukogude Liidu surve tõttu laiali.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/43bee3b3-f061-490c-bf4a-c775a168d34b