Soomlane Oskari Laapio elab koos abikaasa Reelika Komussariga Kesk-Eestis Viljandis ja käib sealt aeg-ajalt tööle Soome. Veel paar aastat tagasi arvas Oskari, et Eestis teda miski ei üllata, aga pidi pettuma.
Oskari räägib, et kui Soomes seda kellelegi räägib, siis teda ei usuta. Soomes poleks selline asi võimalik. Asi sai alguse paar aastat tagasi, kui selgus, et nende väiksesse korrusmajja tuli elama 7 uut inimest ja seda korteritesse, mida polnud eelnevalt olemaski, vahendab Iltalehti.
Tuli välja, et ühest äripinnast oli tehtud ühtäkki 7 korterit. See tähendas, et 7 korteri omanikul oli korteriühistus enamus, kuna majas oli lisaks veel ainult 6 korterit.
Kuni eelmise aastani polnud majas isegi korteriühistut, kuna seda polnud vaja ja seadus ei nõudnud ning keegi poleks osanud arvata, et nüüd peab hakkama võitlema oma õiguste eest ühistus. Mitte keegi, isegi notar ei hoiatanud 2010. aastal tehingut tehes, et midagi sellist võib juhtuda.
Majas äripinda omanud ettevõtja sai tänu nipitamisele majas kontrolli enda kätte. Nii näiteks kehtestati maja teistele elanikele, ühistu liikmetele kopsakad maksed. Näiteks remondimakse on ühe korteri pealt 130 eurot kuus. Eesti mõistes on see erakordselt suur summa. Üks mees otsustab, kui suured on maksed ja mille peale seda raha kulutatakse. Ühtlasi kergitati 20 protsendi võrra üldisi hoolduskulusid. Keegi ei saa aru, mis selle rahaga tehakse, kuna koristuse, muru niitmise ja lumelükkamisega on tegelenud elanikud ise.
Lisaks remondi- ja hoolduskuludele makstakse veel kommunaalmakseid, mis talveperioodil on korteri kohta 250 eurot kuus. Kokku tuleb talveperioodil maksta ligi 400 eurot kuus, mis on suur summa, kui arvestada, et korter maksis veidi alla 30 000 euro. Näiteks Helsingis on sarnase korteri kuumaksed poole väiksemad.
Eriti jõhker on olukord maja vanemate elanike suhtes, kes saavad vaid paarsada eurot pensioni. Kui raha maksta ei jõua, on ühistul õigus elanikud välja tõsta ja korter ära võtta.
Eestis on selline asi võimalik, kuna üle-eelmise aasta algul jõustus seadus, mille kohaselt on võimalik äripindadest kujundada kortereid lihtsamalt kui varem. Eestis oli teine sarnane juhtum Tallinnas, kus ühe äripinna omanik võttis samamoodi kontrolli terve ühistu üle, moodustades endistesse poeruumidesse 69 uut korterit.
Eesti seaduste järgi võib korterina arvele võtta iga pinna, kus on olemas välisuks. Midagi muud ei nõuta. Mõnel juhul on sellised „korterid” kolme ruutmeetri suurused.
Laapio on andnud Viljandis asja kohtusse ja selle peale on kulunud juba 15 000 eurot. Olukorda ei ole saanud lahendada, kuna ametivõimude hinnangul on tegemist omanikevaheliste erimeelsustega. Kirjutatud on isegi Eesti õiguskantslerile, kes märkis, et midagi teha ei saa. Juriidiliselt olevat kõik korrektne. Isegi Viljandi linna ametnikud ei saavat midagi teha.
Majja loodud uutes „korterites” ei ela tegelikkuses mitte kedagi. Korterid on loodud keldrisse ja isegi garaaži. Maja elanikud kutsuvad neid kummituskorteriteks. Elektri- ja soojakulusid ei taha omanik nende eest maksta, vaid on pannud need üldistesse kuludesse.
Ainus võimalus oleks korter selles majas maha müüa, aga seda on raske teha, sest keegi ei taha sellises majas korterit osta. Selline olukord viib korteri hinna praktiliselt nulli. Lisaks käib asjaga kaasas psühhoterror.
Majja uued korterid loonud ettevõtja ise asja kommenteerida ei soovinud. Mees olevat korterid juba oma lähedastele ja töökaaslastele edasi müünud. Ta ütles, et talle ei kuulu majas enam ühtegi korterit ja ta ei tea, kas neis elatakse või mitte. Ettevõtjale kuulub vaid haldusfirma, mis müüb ühistule teenust. Ettevõtja väitel mingeid tülisid majas pole, aga osal korteriomanikel on maksed maksmata.
Maja kohta ütles ettevõtja, et see on 50 aastat vana ja vajaks kapitaalremonti.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/7ebc5129-8426-40c8-afc3-f86e01c2009a
