Sajad tuhanded põevad enese teadmata uneapnoed, mis põhjustab südameinfarkte ja äkksurmasid

Uneapnoe avastab tavaliselt see inimene, kelle kõrval haige magab. Uneapnoe tähendab magades üle minuti pikkuseid hingamiskatkestusi ja suurendab märgatavalt eluohtlike haiguste ohtu.

Uneapnoed saab ravida, pärast mida hingamiskatkestused kaovad ja taastub normaalne olukord, vahendab Iltalehti.

Soomes põeb uneapnoed ligi 300 000 inimest ja ainult väike osa on sellest teadlik. 80-90 protsenti uneapnoe põdejatest pole oma haigusest teadlikud. Haigus on tugevalt aladiagnoositud, räägib kõrva-, nina- ja kurguarst Henri Tuomilehto.

Uneapnoe põhjustab paljusid teisi haiguseid. Ravimata on uneapnoe väga ohtlik haigus, mis mitmekordistab äkksurma ohtu ja 15-kordistab südameinfarkti ohtu.

Tüüpiline uneapnoe tunnus on häälekas ja terve öö kestev norskamine. Teine tüüpiline tunnus on pidev päevane väsimus.

Tavaliselt püütakse päevast väsimust eri moel seletada. Vahel põhjendatakse seda täiskuuga, vahel talveväsimusega, siis kevadväsimusega.

Uneapnoe tunnus võib olla ka see, et inimene käib igal öösel mitu korda tualetis. Kõrge vererõhk, millele ei leita seletust, võib olla seotud uneapnoega.

Uneapnoe tuvastamiseks on vaja patsiendil vaid üks öö magada nii, et tema und mõõdetakse. Mõõtmistulemused näitavad, kas tegemist on uneapnoega või mitte.

Sadattuhannet sairastavat uniapneaa tietämättään – piilevä unisairaus aiheuttaa jopa sydänkohtauksia ja äkkikuolemia

Uniapnean tyypillisimmän oireen havaitsee usein se, jonka vieressä uniapneasta kärsivä nukkuu yönsä. Uniapneassa voi olla yli minuutin kestäviä hengityskatkoksia. Uniapnea lisää merkittävästi hengenvaarallisten sairauksien riskiä. Sairautta voidaan hoitaa, jolloin riskit normalisoituvat eli tilanne palautuu takaisin entiselleen. – Tuolla ne kaupungilla kävelevät, eivätkä ne tiedä sairaudestaan mitään, sanoo korva-, nenä- ja kurkkutautien erikoislääkäri, Henri Tuomilehto.

Kommentaarid
(Külastatud 540 korda, 1 külastust täna)