Soomes on sündimus kukkunud kõigis naiste haridusastmetes

Soomes on sündimus ühtlaselt kukkunud kõigis naiste haridusastmetes: nii põhi-, kesk- kui kõrgharidusega naiste puhul.

Sündimus (laste arv naise kohta) hakkas kukkuma alates 2010. aastast ja see on toimunud ühtlaselt. Teistest sünnitavad aga Soome jätkuvalt rohkem kõrgharidusega naised, edastab statistikaamet.

Põhiharidusega naiste sündimus on kukkunud 25 protsenti ja kõrgharidusega naistel 24 protsenti alates 2010. aastast. Kesk- ja kesk-eriharidusega naistel on kukkunud sündimus veidi vähem, 20 protsenti.

Meeste puhul on sündimus kukkunud samamoodi kui naistel, aga kukkumine on olnud järsem. Kõrgharidusega meeste sündimus on kukkunud 28 protsenti ja põhiharidusega meestel 27 protsenti. Kesk- ja kesk-eriharidusega meestel on sündimus kukkunud veidi vähem, 22 protsenti.

Meestel on sündimuse sõltuvus haridusest suurem kui naistel: põhiharidusega meeste sündimus on oluliselt väiksem kui kõrgema haridusega meestel.

Lastetute naiste arv on Soomes kasvanud kõigi haridusastmete puhul. Eriti märgatav on aga lastetute arvu kasv põhiharidusega naiste hulgas vanuses 25-29, tervelt 8,2 protsenti vahemikus 2010 ja 2017. Kõrgharidusega samas vanuses lastetute naiste arv kasvas 6,8 protsenti ja kesk- ja kesk-eriharidusega lastetute naiste arv kasvas 5 protsenti.

Vanemas grupis 35-39 eluaastat polegi enam lastetuid kõige rohkem kõrgharidusega naiste hulgas – alates 2012. aastast on kõige rohkem lastetuid Soomes põhiharidusega naiste hulgas.

Sündimus vähenes Soomes aastatel 2010-2017 viiendiku ehk 20 protsendi võrra: 1,87 lapse pealt naise kohta 1,49 lapse peale naise kohta. Suurim muutus on olnud esimeste laste sündide puhul: esimesi lapsi sündis viimase 7 aasta jooksul oluliselt vähem kui varem. Sündimuse languses oli esimeste laste sündide vähenemise osakaal 45 protsenti.

Aastal 2010 oli Soomes väikseim sündimus Uusimaal – 1,7 last naise kohta ja kõrgeim Põhja-Pohjanmaal – 2,4 last naise kohta. 2017. aastal oli väikseim sündimus jätkuvalt Uusimaal – 1,38 last naise kohta ja kõrgeim Kesk-Pohjanmaal – 1,96 last naise kohta.

Sündimuse muutused on Soomes maakonniti väga erinevad. Näiteks Kesk-Soomes kukkus sündimus 7 aastaga 25 protsenti. Vähem kukkus sündimus Kanta-Hämes ja Ahvenamaal, vastavalt 13 ja 8 protsenti.

Soomes on emaks saamise vanus lükkunud järjest edasi, aga asi pole nii hull nagu Itaalias, kus emaks saadakse alles 31-aastaselt. Soomes on emaks saamise keskmine vanus 29 aastat, Eestis 27 aastat. Kõige nooremalt saadakse Euroopas emaks Bulgaarias – 26-aastaselt.

Rahvastikus väheneb üha soomlastest emade osakaal ja kasvab välismaalaste oma. Välismaalaste osakaal sündidest on 13 protsenti, samas kui välismaalaste osakaal 15-49-aastastest naistest on 9,8 protsenti. Ilma välismaalaste osata oleks Soomes naiste sündimus vaid 1,29 last naise kohta. Alates 2010. aastast on langenud vaid soomlannade sündimus.

Tilastokeskus – Syntyneet 2017

Tilastokeskuksen mukaan kokonaishedelmällisyysluku on pienentynyt kaikissa naisten koulutusryhmissä vuoden 2010 jälkeen, jolloin nykyinen syntyvyyden väheneminen alkoi. Perusasteen koulutuksen suorittaneilla naisilla hedelmällisyysluku on pienentynyt 25 prosenttia ja korkea-asteen koulutuksen suorittaneilla 24 prosenttia vuodesta 2010. Toisen asteen suorittaneilla hedelmällisyysluku on pienentynyt hieman vähemmän, 20 prosenttia.

Kommentaarid
(Külastatud 333 korda, 1 külastust täna)