Kirjanik Sofi Oksanen iseseisvuspäeval: isamaalisusest on Soomes saanud sõimusõna

Täna tähistab Soome iseseisvuse 101. aastapäeva ja sel puhul kirjutab kirjanik Sofi Oksanen väljaandes Helsingin Sanomat, et isamaalisusest on Soomes saanud sõimusõna.

Oksaneni väitel on isamaalisuse puhul Soomel suur erinevus Eestiga, kuna Eestis on isamaalisus alati positiivses tähenduses. Eestis pole halba isamaalisust, aga Soomes on. Oksanen peab halva isamaalisuse põhjuseks Soome rahvuslasi, kes on andnud isamaalisusele rassistliku tähenduse.

Oksanen kirjutab, et Eestis ja Norras on inimestel tavaks kasutada rahvarõivaid, aga Soomes mitte. Oksaneni arvates on rahvariideid parem kasutada, sest ka Soome lipp on omandanud halva tähenduse, kuna seda kasutavad Soome rahvuslased.

Oksanen kirjutab, et see pole ainult Soomes nii: ta on märganud, kuidas Ühendriikides, Poolas, Rootsis, Austrias ja Tšehhis on maa jagunenud samamoodi kahte leeri hea ja halva isamaalisuse vahel. Halb isamaalisus on Oksaneni väitel natsionalism, hea ja positiivne isamaalisus on patriotism, austus oma maa vastu.

Oksanen samas tõdeb, et Eesti ja Soome ajalugu on erinev ses mõttes, et nõukogude ajal soometumise ajal püüdis punasem osa soomlasi meeldida Nõukogude Liidule ning isamaalisus sai nende jaoks negatiivse tähenduse.

Kuivõrd isamaalisuse termin on Soomes ära rikutud, soovitab Oksanen hakata selle asemel tarvitama mõnda muud sõna.

Suomesta uhkaa tulla heikko, kirjoittaa Sofi Oksanen esseessään – Elämme haittaisänmaallisuuden aikakautta, ja se on repimässä meidät kahtia

Keskustelin taannoin Suomessa jo pitkään asuneen virolaisen kanssa isänmaallisuudesta. Ystäväni puhuu suomea kuin äidinkieltään, mutta törmää silti toisinaan yllättäviin merkityseroihin suomen- ja vironkielisten sanojen välillä. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin? HS Digi -tilauksella pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita

Kommentaarid
(Külastatud 683 korda, 1 külastust täna)