Helsingi täitub üha enam rottidega, ja midagi teha ka ei saa

Helsingi linn täitub üha enam rottidega ja inimene on võimetu midagi nende vastu ette võtma.

Rotid on ühelt poolt vihatud loomad, kuna levitavad haigusi. Teisalt on nad väga nutikad ja võimekad, sotsiaalsed, ettevaatlikud ning kiired paljunejad. Lisaks on rotil hambad, mis on võimelised järama nii elektrijuhtmeid kui betooni, vahendab Helsingin Sanomat.

Rott on nii võimekas ja kohanemisvõimeline, et inimene teda hävitada ei suuda. Rottide tapmine on Helsingi-suguses linnas raske, kuna see võib kahjustada teisi elusolendeid.

Rotil on omadused, mille tõttu on neist lahtisaamine väga raske. Esiteks on rott väga kiire paljuneja. Rotipojad on suguküpsed juba mõne nädala vanuselt ja emane rott on võimeline rasestma vahetult peale sünnitust. Poegade arv pesakonnas sõltub keskkonnast, peamiselt toidu kättesaadavusest.

Teiseks kaitseb rotte nende kogukond. Rotid elavad 10-50 isendist koosnevates karjades, kus kehtib selge hierarhia: vanemad on tähtsamal positsioonil kui nooremad. Karja juhib tavaliselt üks võimekas isasloom. Kogu kari hoolitseb pesakonna eest ja kaitseb seda vajadusel väga agressiivselt.

Rotiklannides on isendid, kes kontrollivad igat pessa toodud toidupala. Alles siis, kui toit on turvaline, söövad seda kõik teised. Seetõttu tapab rotimürk vaid ühe isendi. Ülejäänud rotid ei puutu toitu, mis on tapnud ühe roti.

Kolmas omadus, mis rotte edasi aitab on ülim ettevaatlikkus. Rotid on neofoobid ehk ei puutu uusi asju, nagu näiteks mõnd uut toitu enne, kui on nuusutanud seda elavate liigikaaslaste suus. Seetõttu võib rott lõksu sisse pandud toitu käia uudistamas nädalaid, ilma seda puutumata.

Tavaliselt on nooremad isendid julgemad puutuma uusi asju. Kui neil läheb halvasti, teavad ülejäänud hoiduda. Kõigele vaatamata on rott kõigesööja. Ta sööb kõike, mis on tunnistatud turvaliseks. Meelsamini siiski seemneid ja vilja.

Roti omaduste tõttu on nende hävitamine väga raske. Eriti siis, kui tahetakse hoida teisi elusolendeid. Seetõttu kulgeb rottide hävitamine aeglaselt ja piinarikkalt.

Helsingis on püütud rottidest lahti saada mürgiga. Enamikul juhtudel kasutatakse verd veeldavaid aineid. Mürki söödetakse rottidele väikestes kogustes aegamööda, kuna suurem kogus saastab jäänustega keskkonda.

Mürk takistab roti maksas verehüübimisainete tootmist, mistõttu tekivad verejooksud. Mõne päeva pärast sureb rott sisemiste verejooksude tõttu.

Mürk on väga aeglane ja piinarikas viis rottide hävitamiseks, lisaks ohtlik keskkonnale. Seetõttu tahetakse terves Euroopa Liidus rotimürkidest vabaneda.

Mürgi kõrval on teisi meetodeid, aga need pole nii efektiivsed. Näiteks on elektrilised ja digitaalsed lõksud, kus rott saab elektrilöögi ja sureb, kui pea lõksu sisse pistab. Süsinikoksiidiga tapvas lõksus jääb rott enne surma uimaseks. Need on aga väga aeglased viisid puhkudeks, kui rotte on teatud väiksel alal väga palju.

Kui rotte on palju, näiteks sadu teatud piirkonnas, siis on mürk kõige efektiivsem. See on kõige tõhusam viis rottide arvukuse piiramiseks.

Rotid paljunevad kiiresti, kui neil on piisavalt toitu. Siis kasvab rottide arv nii väljastpoolt sisse tulevate kui juurde sündivate rottide arvelt. Nii võib rottide arv kergesti kasvada ühe nädalaga kahekordseks.

Helsingis rottide mürgitamist ära jätta ei saa, sest isegi koos mürgitamistega on rottide arv juba aastaid pidevalt kasvanud. See tuleneb ühelt poolt mahedatest talvedest, aga ka sellest, et eraisikud enam mürki kasutada ei tohi. Üks võimalus rottide arvukuse piiramiseks on jäätmekäitluse parem korraldus ja toita linde vaid nii, et rotid toidule ligi ei pääse.

Inimene peaks siiski rottidest lahti saama, sest rotid levitavad haigusi. Rott suudab kiiresti edasi kanda väga paljusid haigusetekitajaid. Põhjus pole veel päris selge. Lisaks vastab tõele, et rott on räpane loom: ta sööb regulaarselt on väljaheidet.

https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005933653.html

Kommentaarid
(Külastatud 2,174 korda, 1 külastust täna)