Uuring: Soome kaitsetahe on langenud, poolehoid NATO-le väheneb pidevalt

Soome kaitsetahe ja poolehoid NATO-le on aasta-aastalt langenud, suurimaks probleemiks on inimeste jaoks saanud kliimamuutus.

Soomlaste kaitsetahe on langenud viimase 30 aasta kõige madalamale tasemele, selgub kaitsejõudude läbi viidud värskest uuringust.

Kaitsetahet mõõdetakse küsimusega: „Kui Soomet rünnatakse, siis kas Soomet tuleks relvadega kaitsta igal võimalusel, kuigi tulemus on ebakindel?” Kaks kolmest vastajast ehk 66 protsenti vastas jaatavalt. Võrreldes möödunud aastaga langes see osa 6 protsendipunkti võrra.

Viimane kord saadi alla 70-protsendiline tulemus aastal 1989. Kõige rohkem on kaitsetahe vähenenud noortel, alla 25-aastastel vastajatel. Rünnaku puhul on soomlaste isiklik kaitsetahe jätkuvalt kõrge: 84 protsenti vastas jaatavalt, möödunud aastal oli vastav protsent 87.

Toetus NATO liikmelisusele on Soomes viimased 4 aastat olnud languses. Praegu toetab Soomes NATO-t vaid 20 protsenti vastajatest. Möödunud aastal oli toetus 22 protsenti. Muutus mahub veaprotsendi sisse, aga trend on langev. Veel 2014. aastal toetas NATO liikmelisust 30 protsenti soomlastest. Siis okupeeris Venemaa Krimmi ja algas Ida-Ukraina sõda.

Üldise sõjaväekohustuse toetus on Soomes samuti langenud, praegu toetab seda 74 protsenti vastajatest. Võrreldes möödunud aastaga on toetus langenud 7 protsendipunkti. Kõige enam on toetus kukkunud 15-34-aastaste vastajate seas.

Senisest enam, 13 protsenti vastajatest pooldab valikulist süsteemi, kus ainult osa saab sõjaväelise väljaõppe.

Enamus vastajatest peab Soome praegust sõjaväekohustuse süsteemi siiski parimaks lahenduseks. Vaid 17 protsenti laiendaks kohustust naistele ja 13 protsenti teeks selle vabatahtlikuks mõlemale sugupoolele. Palgaarmee toetus on alla 10 protsendi.

Kaitsekulutuste suurendamise suhtes on toetus samuti kukkunud. Kaitsekulude suurendamist pooldab 40 protsenti vastajatest, samas kui 2017. aastal oli toetus 47 protsenti.

Enamus vastajatest, 75 protsenti peab Soome kaitsepoliitikat hästi korraldatuks, aga naiste toetus sellele on kaheksa protsendipügala võrra langenud. Naiste toetus on vähenenud ka Soome välispoliitika suhtes. Meeste toetus Soome kaitse- ja välispoliitikale on püsinud samal tasemel.

Esimest korda oli küsimus ka Soome relvaekspordi kohta. Ligi pool ehk 49 protsenti vastajatest on seda meelt, et relvaeksport võiks toimuda senisel moel. Regulatsiooni karmistaks 31 protsenti vastajatest.

Uuringust selgus ka see, et inimeste turvatunne on langenud ning selle põhjuseks on kliimamuutus. Möödunud aastal leidis 60 protsenti vastajatest, et soomlased elavad lähiaastatel senisest turvalisemas maailmas, nüüd on selline arvamus langenud 50 protsendini.

Inimeste peamine mure on kliimamuutus. Möödunud aastal pidas kliimamuutust murettekitavaks 75 protsenti vastajatest, tänavu 89 protsenti ehk kümnest vastajast üheksa.

Kliimamuutuse järel teevad soomlastele enim muret rahvusvaheline terrorism (88 protsenti) ja pagulased (87 protsenti). Varasematel aastatel on pagulaste olukord olnud soomlastele kõige enam muret tekitav.

Uuringus küsitleti 1034 inimest. Uuring viidi läbi vahemikus 21. septembrist kuni 7. oktoobrini. Uuringu veamarginaal on 3,2 protsendipunkti ühes või teises suunas.

Kommentaarid
(Külastatud 561 korda, 1 külastust täna)