Kõige rohkem elab välismaalastest Helsingis venelasi, järgnevad eestlased ja somaallased.

Tänavu sügisel ületati Helsingis 100 000 välismaalase piir. 2018. aasta algul oli elanike hulgas välismaalasi 99 908, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et iga seitsmes Helsingi elanik on välismaalane. Neist omakorda 18 protsenti on sündinud Soomes ehk nad on teise põlve sisserändajad. Välismaalasteks peetakse neid, kelle mõlemad vanemad on sündinud väljaspool Soomet.

Viimase viie aasta jooksul on välismaalaste arvu kasv pidurdunud, kuigi üle poole Helsingi elanike arvu kasvust tuleb välismaalaste arvelt. Aastal 2017. kasvas kõige enam Aasia päritolu elanike arv.

Kõige rohkem on välismaalasi tulnud endisest Nõukogude Liidust – 18 protsenti. Selle sees pole Eestit, kust on tulnud 12 protsenti. Somaallasi on 10 protsenti, araablasi 7 protsenti. Vene keel on ühtlasi Helsingis välismaalastel kõige levinum keel.

Tänavu peaks Helsingi elanike arv kasvama 650 000-ni. Veel 2005. aastal prognoositi hoopis midagi muud: siis arvati, et 2020. aastaks on elanike arv 584 000. See number aga sai täis juba 2010. aastal.

https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005912105.html