Sadadel tuhandetel soomlastel on liiga suur pissihäda – sel on lihtne põhjus

Sadadel tuhandetel soomlastel on tekkinud sel sügisel liiga suur pissihäda, mistõttu tunglevad nad uroloogide ukse taga. Tegelikkuses on sel lihtne põhjus – tänavune suur õunasaak.

Õuna happesus põhjustab põie aktiivsuse tõusu ja sellega koos tihedamat tualetis käimist. Sama mõju on hapudel jookidel, näiteks greibimahlal, vahendab Iltalehti.

Nii on arsti vastuvõtule registreerunud suures koguses patsiente, kes kõik kaebavad tiheda urineerimise üle ja tahavad teada, mis neil viga on.

Uroloogiaprofessor Teuvo Tammela räägib, et õuna happesus ärritab põit eriti siis, kui põie tundlikkus on juba varem suurenenud. Kui õunaaeg saab läbi, siis rahuneb põis tavaliselt maha.

Üliaktiivse põiega võib tegu olla siis, kui esineb iseeneslikku urineerimist või kui urineerimine toimub öösel.

Kusepõie maht on ligikaudu pool liitrit, mistõttu urineerima peaks 3-5 korda päevas. Kui urineerimisvajadus on üle 8 korra päevas või öösel tekib korduvalt pissihäda, siis saab rääkida sagedasest urineerimisest.

Üliaktiivne põis on ligi 8 protsendil soomlastest. See teeb ligi 330 000 inimest. Probleem esineb nii naistel kui meestel.

Professor Tammela väitel on üliaktiivne põis häire, mitte haigus. See on aga vaevus, mis mõjutab elukvaliteeti.

Kõige sagedamini põhjustab üliaktiivset põit asjaolu, et põis hakkab liiga vara kokku tõmbuma. Põie mahutavus võib olla vähenenud või on põie tundlikkus suurenenud.

Üliaktiivse põie puhul on abi ravimitest, aga kui aktiivsus tuleneb tundlikkusest, siis on ravimitest vähe abi.

Kõigile on tuttav erutusseisundis tualetti jooksmine. Tammela sõnul võib üliaktiivne põis tuleneda vahel psüühilistest teguritest, aga enamasti on tegemist elundi enda häirega. Mõnel protsendil inimestest on põis üliaktiivne terve elu. Lapseeas võib see esineda päevaste püksilaskmistena, mis vanemas eas raugeb, aga võib kesta kuni elu lõpuni, nii et pissihäda tuleb väga järsku.

Mõnikord võib põie tööd mõjutada mõni närvisüsteemi haigus või trauma. Näiteks multiskleroosi puhul on üks esimene vaevus põie häire. See võib olla tihenenud urineerimisvajadus. Osa jälle ei tunne üldse vajadust urineerimise järele.

Vanemas eas võib samuti muutuda põis erksamaks. Kui põit reguleeriv närvisüsteem vananeb, siis esineb kokkutõmbeid rohkem. 65-aastaselt esineb probleeme võrdselt nii meestel kui naistel.

Üliaktiivse põie raskeim vorm on sundurineerimine, kus ühel hetkel tekib tunne, et põis on vaja kohe tühjaks lasta. Põies ei pruugi aga sel hetkel üldse palju uriini olla.

Meestel võib üliaktiivne põis olla seotud eesnäärme suurenemisega. Suurenenud eesnääre muudab kusetoru kitsamaks ja põis peab tühjenemiseks rohkem vaeva nägema.

Urineerimisvaevustega peaks arsti poole pöörduma, aga professor Tammela väitel on palju mehi, kes ei taha seda teha. Nad lähevad alles siis, kui naine peale käib. Naisi omakorda häirib see, kui peavad öösel pidevalt ärkama meeste kolistamise peale. Mehed tavaliselt harjuvad sellega, et peavad tihedamini tualetis käima. Üks mees oli näiteks öelnud, et urineerimine võtab kaua aega, aga ega tal kuhugi kiiret ei ole, kuna ta on pensionil.

Urineerimise probleemidega harjumine võib olla aga väga kahjulik. Neil patsientidel on suurem tõenäosus saada kuseteede ummistus. See tekib siis, kui põies on uriini, aga see ei pääse välja. Raskematel juhtudel võib see kaasa tuua neerupuudulikkuse.

Neil meestel pole kuseteede ummistumiseks rohkem vaja kui üht väikest tõuget. Selleks võib olla mõni nohurohi, mis limaskestasid ahendab ja see võib lisaks ninale mõjutada sulgurlihast ning nõnda tuua kaasa kuseteede ummistumise. Kuseteede ummistumise võib põhjustada ka näiteks pikk bussisõit. Urineerimisprobleemidega mees pigem kannatab kui läheb bussis tualetti. Urineerimise kinnihoidmisega aga venib põis välja ja selle kokkutõmbumise võime väheneb, mistõttu tekibki ummistus.

Eesnäärme liigse kasvuga seotud probleeme saab leevendada alkoholi tarvitamisest loobumisega. Alkohol suurendab uriini eritust ja võimendab põie täitumise tunnet. See omakorda suurendab põie väljavenimise riski.

Enamus meestest vabaneb urineerimisega seotud probleemidest, kui eesnäärme liigkasvu põhjustav takistus eemaldatakse.

Arsti poole tasub alati pöörduda siis, kui urineerimise probleemid hakkavad igapäevast elu mõjutama. Siis on probleemi põhjus võimalik kaotada enne, kui on tekkinud pöördumatuid kahjustusi.

https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/94b625dc-6ccd-4b3e-8040-0a1e96073cb2_we.shtml

Kommentaarid
(Külastatud 2,493 korda, 1 külastust täna)