Soomes on kaerabuum

Soome toiduainetööstuses on kaer rukkist mööda läinud ja asjatundjate arvates on see alles algus.

Soome suured toiduainetootjad Valio, Fazer, Paulig ja Raisio kasutavad üha rohkem kaera, mistõttu kaera kasutamine kasvab kiiresti. Kaera võib tänapäeval juua kui piima, süüa kui jogurtit ja kasutada toitudes liha asemel.

Kui varem kasutati kaera peamiselt rohumaadel ja hobusesöödana ning teatud koguses putrudes, siis nüüd peetakse seda supertoiduks. Isegi kaerapudru maine on paranenud ja seda serveeritakse koos erinevate marjade ja pähklitega, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome loodusvarakeskuse Luke andmete kohaselt on kaera kasutamine 2010ndatel aastatel hüppeliselt kasvanud. 2017. aastal kasvas kaera tarbimine Soomes 10 protsenti, millest piisas, et rukkist mööda minna.

Möödunud aastal tarvitati Soomes kaera 92 miljonit kilo, seda on 2,5 miljonit enam kui rukist.

Luke viljateadlase Veli Hietaniemi sõnul võib Soomes rääkida kaerabuumist. Buum on kestnud mõned aastad ja seda on näha poelettidel. Paljud tootjad on arendanud uusi kaeratooteid. Seoses nõudlusega on ehitatud uusi kaeraveskeid ja laiendatud vanu. Tootjad on hakanud kaera rohkem kasvatama ja näevad selles potentsiaali.

Kaer, mida seni kasvatati kui rohttaime kehvemal maal on saanud uue tähenduse.

Soome piimatootja Valio on hakanud tootma uusi kaerajooke ja jogurterid. Ka väiksed meiereid kasutavad üha rohkem kaera. Teine suur toiduainetootja tõi turule Elovena brändi kaeraliha, mida saab kasutada nagu tavalist hakkliha.

Fazer ostis üles kaeratoodetele spetsialiseerunud ettevõtte Bioferme ja hakkas tootma kaera baasil Yosa jogurteid. Fazer asutas möödunud aastal terve uue tegevusvaldkonna, mis põhineb taimse tooraine kasutamisel.

Kohvi- ja maitseainefirma Paulig aga ostis 2016. aastal enamuse kaeraliha arendavas ja tootvas ettevõttes Gold & Green Foods.

Kaera kasutavad suurte kõrval ka väiksemad ettevõtted. Näiteks Goodio valmistab kaerašokolaadi ja Real Snacks kaerast tehtud krõpse.

Kaera kasutatakse ka teistes maades. Näiteks Rootsi kaeratoodete firma Oatly on laienenud 20 riiki.

Kõige enam kasutatakse Soome viljadest jätkuvalt nisu, mille osakaal on üle poole. Siis järgnevad kaer ja rukis kumbki ligi neljandiku osakaaluga ning väikse osaga oder.

Kaera hind oli maailmas tipus 2012. aastal hinnaga ligi 200 eurot tonn, aga siis langes 2014. aastaks 120 euroni tonn ja on viimased aastad püsinud 130-140 euro juures tonni kohta.

Kaurabuumi jyllää ruokateollisuudessa – kaura peittosi jo rukiin, mutta tutkijan mukaan se on vasta alkua

Kauraa voi nykyään juoda kuin maitoa, syödä kuin jogurttia ja käyttää aterioissa lihan tavoin proteiinin lähteenä. Sellaiset määritelmät kuin rehukasvi, hevosten ape ja puurovilja ovat käyneet superruoaksikin kutsutulle viljakasville turhan ahtaiksi. Samalla kaurapuuronkin imago on parantunut – ainakin sen perusteella, että lukemattomissa sosiaaliseen mediaan ladatuissa kuvissa puuroannoksia on koristeltu marjoilla, leseillä, hiutaleilla ja pähkinöillä.

Kommentaarid
(Külastatud 978 korda, 1 külastust täna)