Pooleldi ärkvel olnud naine arvas võõra mehe olevat oma abikaasa. Naine süüdistas meest vägistamises, aga kohus seda ei tunnistanud

Naine läks peo käigus üles magamistuppa magama. Ta oli joonud punast veini ja oksendanud. Voodi kõrval oli lapse pesukauss.

Abikaasa jäi alla edasi sõpradega juttu ajama.

Ühel hetkel tundis poolärkvel olnud naine, kuidas uks läks lahti ja voodi kõikus. Kellegi käsi silitas ta selga ja liikus edasi aluspükstesse. Edasi liikus sõrm naise sisse, vahendab Helsingin Sanomat.

Siis äkki läks magamistoa uks lahti ja tuled süttisid põlema. Naine kuulis ukselt oma mehe häält. Siis sai naine aru, et selja taga polnudki ta oma mees, vaid üks külalistest.

Asi läks kohtusse. Naine nõudis mehele vägistamise eest karistust. Mehel polnud luba teda puutuda ja ta polnud andnud nõusolekut seksiks.

Ent prokuröri väitel ei olnud antud loos vägistamise tunnuseid. Helsingi kohus oli asjas sama meelt.

Sõrme lükkamine naise suguelundisse tähendab küll seaduse järgi vägistamist, aga seadus näeb ette, et see peab toimuma vägivaldsel teel või ähvardades. Tegu on vägistamine ka siis, kui ohver oli teadvuseta või magas.

Kohus leidis, et naine polnud teo ajal abitus olukorras. Ta rääkis kohtus, mis temaga toimus, mis tähendab, et ta ei maganud.

Meest vägistamises ei süüdistatud. Ta sai viis kuud tingimisi seksuaalse ahistamise eest. Vägistamise eest oleks ta reaalselt 1-6 aastaks vanglasse mõistetud.

Nüüd tahetakse seadust muuta. Internetis kogutakse allkirju rahvaalgatusele, et seadustada vägistamine ka juhul, kui naiselt pole küsitud vahekorraks nõusolekut. Paari kuuga on algatus saanud 28 500 allkirja, seadusemuudatuse algatamiseks on vaja poole aasta jooksul koguda 50 000 allkirja.

Politsei väitel on olnud massaažisalongides juhtumeid, kus massööri käsi on liikunud ootamatult suguelundite piirkonda ja jõudnud juba siseneda, enne kui ohver on jõudnud reageerida.

Rootsis on olnud juhtumeid, kus festivalidel on jõutud näpp lükata seeliku alt tuppe. Juuli algul muudeti Rootsis seadust, mille järgi on vägistamise piiriks nõusoleku puudumine.

Soome asjatundjad on seni pidanud nõusoleku puudumise kriteeriumi probleemseks, kuna see võib soodustada teesklust. Samas on ka teistsuguseid arvamusi, mille kohaselt aitab nõusoleku puudumise kriteerium välistada juhtumeid, kus kasutatakse ära üllatusmomenti, ohvri noorust või muid asjaolusid, mis takistavad vastu olemist.

Kohtud teesklemist eriti tõenäoliseks ei pea, kuna selle abil on kohtus raske midagi ära tõestada. Kohus kaalub sellistes asjades ohvri jutu usutavust.

Kommentaarid
(Külastatud 2,579 korda, 1 külastust täna)