Migrantide suhtes kriitiline Rootsi migrant: migratsiooni probleemidest rääkimine pole rassism

Homme toimuvad Rootsis parlamendivalimised ja suurt edu oodatakse migrantide suhtes kriitiliselt erakonnalt Rootsi Demokraadid. Erakonna toetajate seas on ka migrante, kelle väitel ei tähenda migratsiooni probleemidest rääkimine automaatselt rassismi.

Üks Rootsi Demokraatide aktiviste on migrandi taustaga Tommy Deogan. Tema väitel suhtuvad teised erakonnad neisse kui väikestesse ahvidesse, kellele justkui meeldiks ronida, vahendab Yle.

39-aastane kahe lapse isa Tommy Deogan kuulub nende väheste migrantide hulka, kes avalikkuses Rootsi Demokraate esindab.

Deogani näiteks ärritavad migrantide elurajoonidesse rajatavad mänguväljakud. Miks? Sest tegelike probleemidega nagu kuritegevus ja inimeste tõrjutus ei tegeleta, selle asemel ehitatakse muudkui laste mänguväljakuid. Sellised väljakud ei aita inimesi ühiskonda sulandada, vaid eraldab neid veelgi rohkem.

Kujutatakse ette, et mänguväljakul saavad emad kokku ja omavahel suhtlevad. Aga mänguväljak ei aita naisi, kes ei pääse kodust välja.

Deogani väitel on erakonnas kohalikul tasandil tõesti neid, kes on teinud rassistlikke avaldusi, aga riigi tasemel sellist asja pole, seal on asjalikud inimesed.

Deogani vanemad tulid Rootsi Indiast. Nüüd esindab ta erakonda, mis tahab migratsiooni peatada. Kas Rootsi Demokraadid laseksid üldse tema vanemaid enam sisse?

Deogan vastab selle peale, et kui vann saab täis, siis keeratakse kraan kinni. Ei saa nii mõelda, et see on ebaõiglane selle vee suhtes, mis enam vanni ei mahu. Ta lisab, et tema vanemad tulid hoopis teistsugusesse Rootsi riiki 1970. aastal. Siis olid pooled inimestest neis rajoonides migrandid ja pooled rootslased. Siis aga rootslased lahkusid turvatunde puudumise ja tulijate vähese sallivuse tõttu.

Deogani väitel kulub üle poole Rootsi riigieelarvest migrantide peale. Ühiskond on polariseerunud, migrantide piirkondadesse valitsus ei puutu ja seal valitsevad omad seadused ning kuritegevus. Koolidki on muutunud usukoolideks, valitsuse roll on ühe protsendi ringis. Ainult posti veel kantakse koju.

Deogan teab, millest räägib, sest ta ise kasvas üles sellises kogukonnas, kus puutus kokku kuritegevusega. Deogani vend istus pikka aega vanglas.

Tommy Deogan hakkas ise narkootikume tarvitama, aga 19-aastaselt loobus pärast seda, kui vanglas olnud vanem vend teda survestas. Deogan räägib, et nad otsisid ühtekuuluvust, aga ei leidnud seda kusagilt. Nad olid kaotanud sideme oma vanemate kodumaaga, aga neid ei võetud omaks Rootsis. Keegi ei hoolinud neist.

Kui Rootsi demokraadid võimule saavad, siis kasutataks raha rootsimeelsete keskuste loomiseks, mitte rahvuste eraldamiseks. Ehitataks sildu Rootsi ühiskonnas, mitte sinna, kust inimesed tulevad.

Deogani väitel on vaja juurde politseinikke. Vajadusel võiks politseid abistada sõjavägi korra loomisel. Tanke tänavale ei toodaks, aga on selge, et politsei vajab kõrvalist abi. Praegu on kurjategijatel paremad relvad kui politseinikel.

Deogan räägib, et paljud tema sõpradest on surma saanud ja ka tema vend hukkus jalgpallimänguga seotud massikakluses. Tema enda pruut oli auvägivalla ohver. Ta räägib, et kui oli veel Keskerakonnas, siis keegi teda ei kuulanud. Migratsiooni kriitika pole tema väitel rassism.

https://yle.fi/uutiset/3-10394556

Kommentaarid
(Külastatud 813 korda, 1 külastust täna)