Soome naine rasestus, kuigi munajuhad olid eemaldatud. Arstid ei saanud aru, kuidas see on võimalik

Steriliseerimine pole kuigi tõhus viis rasestumise ärahoidmiseks. Tuhandest viis naist rasestub steriliseerimisele järgnenud aasta jooksul. Tõhusam on hormoonspiraali kasutamine.

Soomes on olnud paarid šokeeritud, kui naine on lootnud steriliseerimisega laste saamisele lõpu teha, aga sellele vaatamata on ultraheli uuringus avastatud rasedus. Paljudele ei sobi pillid ega spiraal, kuna neil on kõrvalmõjud nagu kõhuvalu, vinnid ja meeleolu vaheldumised. Kummiallergia tõttu ei talu mõned naised kondoome. Seetõttu lasevad paljud naised end steriliseerida, aga tuleb välja, et see pole kuigi tõhus meetod, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui abielupaar pöördub steriliseerimiseks arsti poole, siis tehakse operatsioon esimesena sellel, kelle järjekord tuleb esimesena. Kuivõrd meeste järjekorrad on pikemad, steriliseeritakse esmalt enamasti naisi. Soomes on seaduse järgi steriliseerimiseks nõutav vähemalt 30 eluaastat või kolm last.

Soome naisel eemaldati operatsiooni käigus munajuhad täielikult. Pärast eemaldamist need kontrolliti üle ja põletati. Sellele vaatamata kaebas naine mõne aja pärast kehva enesetunnet. Algul arvas ta, et see tuleb hormoonidest. Naine kahtlustas juba vähki. Juunis läks abielupaar Bulgaariasse reisile ja seal ostis naine igaks juhuks rasedustesti. Selle näit oli positiivne. Naine tegi uue testi: ta oli rase.

Naine oli veendunud, et tegemist on emakavälise rasedusega ja et tema elu on ohus. Ta läks Bulgaarias haiglasse. Arstid õnnitlesid: kõik oli korras ja loode oli ilusti emakas. Paarile näidati pilti, mis pidi olema võimatu: lapse süda lõi. Naine oli rase ja kõik oli normaalne. Abort ei tulnud pärast seda enam kõne alla.

Arstid ütlevad selle peale, et steriliseerimine polegi kuigi tõhus meetod raseduse ärahoidmiseks. Viis naist tuhandest rasestub aasta jooksul pärast steriliseerimist. Hormoonspiraal on tõhusam: sellega rasestub vaid kaks naist tuhandest.

Rasestumist olukorras, kus munajuhad on eemaldatud ei oska arstid seletada, aga nende väitel juhtub aeg-ajalt ka imesid. Ilmselt oli munajuha lõikekoha otsas väike ava, kustkaudu munarakk emakasse pääses. Varem on olnud teadaolevalt ainult üks säärane juhtum. Arstiteaduses on ka juhtum, kus naisel eemaldati ühelt poolt munasarjad ja teiselt poole munajuha, aga ikka naine rasestus, kuna üks munajuha leidis teiselt poolt munasarja.

Nüüd valmistub Soome pere uue ilmakodaniku sünniks. Ehitusmehena töötav pereisa ehitab juba õhtuti uut maja, kuhu suurenev pere ära mahuks. Paaril juba on varasemast kokku neli last. Pereema töötab lastekaitses ja jääb dekreeti aasta lõpus.

Soomes on steriliseerimiste arv viimastel aastatel vähenenud, kuna ka sündide arv on vähenenud. Kui aastal 2000 tehti steriliseerimine 8700 naisele, siis möödunud 2017. aastal vaid 1820 naisele. Tavalisemaks on muutunud meeste steriliseerimised: möödunud aastal steriliseeriti Soomes 2607 meest.

Steriliseerimist vähendab ka see, et turule on tulnud tõhusamad rasestumisvastased vahendid ning lapsi saadakse hilisemas eas, mil steriliseerimine pole enam aktuaalne.

Sikiön sydän löi, vaikka Susannan munanjohtimet oli poistettu – Lääkärit eivät ymmärrä, miten hän voi olla raskaana

Kesäkuussa Susanna ja Matias saivat lääkäriltä eteensä tämän kuvan: Ultraäänen tulos näytti mahdottomalta. Kuvassa näkyi alkio – lapsi. Sydänäänet kuuluivat jo, lääkäri sanoi. Se ratkaisi. Vauva saisi syntyä. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin? HS Digi -tilauksella pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita

Kommentaarid
(Külastatud 3,867 korda, 1 külastust täna)