Soome pere saab 3800 eurot kuus kätte, aga ikka elab peost suhu

Kuigi neljakümnesed Minna ja Aapo on keskmise sissetulekuga, ei jää neil pärast maksude maksmist kuu lõpus mitte midagi järele. Kuidas on see võimalik?

Pohjanmaal elav Minna on keskmise sissetulekuga kontoritöötaja, kes teeb kõrvalt lisaraha teenimiseks müügitööd. Mees Aapo on vahetustega tööl toiduainetööstuse ettevõttes. Peres on 5- ja 7-aastased tütred.

Minna brutosissetulek on 2500 eurot kuus. Palgast jääb pärast maksude maksmist järgi 1800 eurot. Aapo sissetulek on vahetustega tööl kõikuv, aga keskmiselt jääb 3000-eurosest palgast kätte 2000 eurot. Lisaks saavad Aapo ja Minna kahe lapse pealt lapsetoetust.

Kokku jääb perel igas kuus pärast maksude maksmist kätte ligi 3800 eurot. Kuigi summa tundub suur, ei jää sellest kuu lõpus mitte midagi alles. Pere elab peost suhu.

Minna räägib, et Soomes pole hea olla keskmise sissetulekuga, kui sul on eluasemelaen, kaks last ja kaks autot. Paljud arvavad, et kui mõlemad vanemad käivad tööl, siis on palju raha. Reaalsus on aga teine: elatakse palgapäevast palgapäevani ja säästudeks ei jää midagi, vahendab Ilta-Sanomat.

Minnal ja Aapol kulub iga kuu raha järgmiste asjade peale:

Korterilaen: 900 eurot
Autolaen: 220 eurot
Tarbimislaenud: 234 eurot
Kindlustused: 200-400 eurot
Kahe auto kütus: 200 eurot
Minna ravimite kulu: 65-100 eurot
Lasteaiamaks: 434 eurot
Arved: ligi 1000 eurot (internet, digi-TV, mobiil, elekter ja muu
Toit: 600-1000 eurot kuus (pere käib toitu ostmas Lidlis)

Pärast püsikulude mahaarvamist jääb Minnal kätte vaid 150 eurot kuus. See kulub kiiresti eri arvete ja laste riiete peale. Kuivõrd perel säästusid pole, siis võib väiksemgi lisakulu pere eelarve sassi lüüa. Kui Minna jalg sai vigastada, kulus selle raviks ootamatult suur summa raha.

Rahapuudus sunnib Minnat võtma laenu, mida makstakse tagasi puhkuserahadest. Minna on mõelnud, et lasteaiamaks võiks olla väiksem või et tal võiks kuluda vähem raha haiguse peale. Siis oleks raha uute rõivaste, juuksuri või reisimise jaoks.

Minnat häirib see, et lapsed ei pääse mitte kuhugi. Minna loodab, et enne kooli algust on võimalik viia lapsed juuksurisse, enda juuksurist ei julge naine unistadagi.

Minna arvates on Soome ühiskond keskmise palgaga inimeste jaoks ebaõiglane. Näiteks lasteaiamaks on väga suur. Üks töötu naine uhkustas, et pole pidanud maksma aasta otsa lasteaiamaksu, kuna töötute eest maksab selle omavalitsus. Tundub ebaõiglane, et töötu inimese elukvaliteet on parem kui neil, kes päevast päeva tööl käivad.

Minna üritab pidevalt leida uusi viise, kuidas lisaraha teenida. Ta teeb lisaks juhuslikku müügitööd.

Lihtsamaks läheb siis, kui lapsed lähevad kooli ja ei pea enam maksma lasteaiamaksu.

https://www.is.fi/asuminen/art-2000005771909.html

Kommentaarid
(Külastatud 2,463 korda, 1 külastust täna)