Vanemate reaktsioon võib jätta lapse seksuaalsuse arengule valusa jälje. Soomes on hakatud nüüd tegelema ka eelkooliealiste laste seksuaalkasvatusega.

Seksuaalsus avaldub juba väikelastel, kes näiteks õhtumuinasjutu ajal panevad käe püksi. Laps võib märgata juba varakult, et suguelundite hellitamine on meeldiv, vahendab Yle.

Laste eneserahuldamine on loomulik asi, aga paljud vanemad ei suuda sellega leppida. Seksuaalsusega seostatakse kohe seksi, see tähendab vahekorda, mis justkui laste maailma ei kuulu.

Lastega seotud seksuaalsuse tabu on nii suur, et sellega seoses on Soome rahvastikuliit mõelnud välja uue termini – unnutus – et sellest oleks võimalik kergemini rääkida. Rahvastikuliidu lastepsühhiaatri Raisa Cacciatore sõnul on uus termin parem ka seepärast, et laste eneserahuldamine on hoopis midagi muud kui täiskasvanute masturbeerimine, millega kaasnevad fantaasiad.

Kui laps uurib või katsub oma suguelundeid, siis on tegemist oma keha tundmaõppimisega ja meeldiva tundega. Lapse jaoks on alakeha samasugune keha piirkond nagu kõik teised.

Laps saab unnutuse kaudu turvatunde, rahulolu, lohutuse ja hea enesetunde. Vanemad aga mõtlevad, kas see on normaalne. Lapsevanemate võimetus suhtuda asjasse loomulikult tuli välja 2013-2014. aastal Soome läbi viidud seksuaalkasvatuse-alasest uuringust. Pärast uuringu tegemist on Soomes pööratud rohkem tähelepanu lapsevanemate harimisele. Cacciatore arvates on tabusid jäänud vähemaks, aga ainult natuke.

Lapse eneserahuldamisega on jätkuvalt seotud müüte ja tabusid. See on suur probleem, sest vanemate reaktsioon võib jätte lapsele sügava jälje kogu eluks. Laps saab aru vanemate kimbatusest ning hakkab arvama, et ta on mingil moel halb. Ta hakkab arvama, et rikub kallil inimesel tuju, kuigi on tahtnud olla meele järele. Selline laps sattub seksuaalteraapiasse hiljem täiskasvanuna, räägib Cacciatore.

Laste eneserahuldamine on väga levinud. 2013. aasta uuringust tuli välja, et ligi 70 protsenti lasteaedade töötajatest on kokku puutunud laste eneserahuldamisega. 8 protsenti vanematest tunnistas, et laps rahuldab end ise sageli ja 20 protsenti vanematest olid sellega kokku puutunud harvem. Paljud lapsed rahuldavad end siis, kui keegi ei näe.

Lapsed rahuldavad end igas vanuses, aga koolieaks avalik rahuldamine tavaliselt kaob, kuna lapsed võtavad omaks käitumisnormid.

Mida aga tuleks ette võtta? Cacciatore soovitab vanematele üht: ära tee midagi. Ta soovitab selle asemel vanematel mõelda endale, et mida nemad ise lapse asemel tunneksid. Suhtuge lapse kehasse austusega ja andke igale piirkonnale oma nimi.

Enese katsumist teiste nähes tuleks sellegipoolest proovida piirata. Näiteks ujumistrikoo reegel on hea abinõu: kõik, mis jääb selle alla, on privaatne. Lapsele võiks öelda, et need kohad on muidu samasugused nagu teised, aga eriti tähtsad ja seetõttu pole vaja neid kõigile näidata ja neid kõigi nähes katsuda.

Kui laps jääb unnutusega „vahele”, siis võib vanemate reaktsioon tekitada palju kahju, aga seda kahju saab leevendada. Laps võib hakata arvama, et temas on midagi halba ja ta on vanemate jaoks pettumus. Laps võtab seda südamesse ja kui hakkab arenema tema seksulaasus, võivad tal tekkida probleemid.

Mõnedel harvadel juhtudel on lapse eneserahuldamine probleem. Seda siis, kui see on tingitud stressist või muudest muredest. Siis on eneserahuldamisega seotud halb enesetunne, mida püütakse leevendada. Lapsel võib sel juhul olla raske lõpetada, kui teda palutakse. Sellisel juhul on vaja abi ja vanematel on soovitav pöörduda nõuandlasse. Sellisel juhul on tähtis, et last ei karistataks, vaid ta saaks abi.

Koolieelikute seksuaalkasvatus on uus asi nii Soomes kui mujal Euroopas. Kui väikelapsele räägitakse seksuaalsusest, siis tähendab see oma keha ja tunnete avastamist ja turvalisuse õpetamist. Vanem peab oskama seletada, miks on suguelunditega seotud pahad sõnad, kuidas tulevad lapsed ja miks sõbrad alati samaga ei vasta.

Laste seksuaalkasvatust tahetakse nüüd edendada igal pool Euroopas. Möödunud sügisel leidsid 37 Euroopa lastekaitsevolinikku pöördumises, et kõik lapsed vajavad seksuaalkasvatust. Selle üheks põhjuseks on 2010. aastal Maailma tervishoiuorganisatsiooni avaldatud laste seksuaalkasvatuse standardid.

Laste ja noorte maailm on palju muutunud ning teadmisi on vaja kasvõi selleks, et laps võib kokku puutuda pornoga. Koolides tehtud küsitluse põhjal on iga viies põhikooli õpilane olnud suguühtes. Soomes on tuvastatud, et paljude jaoks on esimene kord tulnud ette ilma eelneva seksuaalkasvatuseta.

Soome lastekaitsevoliniku Tuomas Kurttila sõnul on viimane aeg aru saada, et laste seksuaalkasvatust on vaja juba varasemas eas. See teema pole kõikides peredes lihtne. Kurttila sõnul ei teata paljudes peredes, mida tähendab laste seksuaalkasvatus ja kui tähtis see on.

Lapsevanemad tunnevad laste seksuaalsuse ees hirmu ja abitust. Samuti puudub paljudel lapsevanematel ettekujutus, milline on laste ja noorte maailm. Laste seksuaalkasvatust sisaldavad uued koolieelse kasvatuse põhimõtted, mis jõustusid läinud aasta sügisel. Uute põhimõtete järgi tuleb kõikides lasteaedades õpetada lapsi oma ja teiste kehasid austama ning vastata laste vastavatele küsimustele. Laste seksuaalsusest uues programmis veel ei räägita, kuna selleks poldud valmis. See sõna puudub, mis on loomulikult probleem, märgib lastepsühhiaater Cacciatore.

Osa Soome omavalitsusi pöörab siiski laste seksuaalkasvatusele rohkem tähelepanu. Kuigi kõik Soome lapsed peaksid saama teoorias ühesuguse seksuaalkasvatuse, siis see eesmärk ilmselt kunagi ei täitu. Probleemist saadakse aru, aga viis, kuidas sellega tegeletakse, on piirkonniti väga erinev.

Kui seksuaalsus on lapseeas alla surutud, tekitab see palju probleeme täiskasvanuna. Lapsena kogetud seksuaalne häbitunne peegeldub näiteks täiskasvanud naiste maailmas. Oma alakeha häbenetakse, sellest ei osata mõnu tunda ja seda ei juleta vaadata. Lapseeaga on seotud väga paljud täiskasvanute probleemid. Isegi kui see täiskasvanutele ei meeldi, tuleks lapsele seksuaalsusest rääkida. Küsimus on siin lapse õigustes ja lapsel on selleks õigus. Jaanuaris tegi Euroopa inimõiguste kohtus ajaloolise otsuse, et 7-aastasel lapsel on õigus seksuaalkasvatusele, ja seda olenemata vanemate kultuurilistest ja usulistest vaadetest.

Soome lastekaitsevoliniku Tuomas Kurttila sõnul on laste seksuaalkasvatus sama oluline kui ujuma õppimine, mida tuleb teha varases eas.

Cacciatore sõnul seosestakase lapse ja seksuaalsuse kasutamist samas lauses lapse haavatavusega, aga tegelikult on asi vastupidi: laps on haavatav, kui sellest ei räägita. Lapse eakohane seksuaalkasvatus ei tähenda, et laste maailma tuuakse asju täiskasvanute maailmast – need on kaks täiesti eri asja. Väikelaps on oma kehaga rahul ja seda joont tuleks hoida. Laps on veendunud, et tema alasti tants on maailma parim ja keha võib kasutada ja näidata igal võimalikul moel. Seda fantastilist omadust tuleb kaitsta. Lapse enda huvides ei tohiks seda häbistada.

Lasten itsetyydytys on luonnollista, mutta monelle vanhemmalle ahdistava tabu – “Seksuaalikasvatus liittyy myös pienimpiin lapsiin”

Aikuisen ajattelematon reaktio voi lyödä lapsen kehittyvään seksuaalisuuteen syvän haavan. Suomessa panostetaan nyt myös alle kouluikäisten seksuaalikasvatukseen.