Soomes on lastega pered hätta jäänud, mistõttu kaalutakse lapsetoetuse hüppelist tõusu

Võrreldes 1990ndate aastatega on Soomes lapsetoetused praeguses vääringus kolmandiku võrra madalamad. See on viinud lastega pered väga raskesse olukorda, mistõttu kaalutakse Soomes lapsetoetuste hüppelist tõusu.

Mannerheimi lastekaitseliidu (MLL) arvutuste kohaselt on lapsetoetused praegu oma väärtuselt 30 protsendi võrra madalamad kui 1994. aastal. Lapsetoetusi vähendati 2015. ja 2017. aastal, ent lapsetoetuse ostujõudu pole korrigeeritud lähtuvalt hinnatõusust. Eriti oluline on parandada üksikvanemate olukorda, vahendab Yle.

Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila on samuti nõudnud valitsuselt kohest reageerimist seoses lastega perede vaesusega.

MLLi hinnangul on lastega perede olukord seoses toetuste kärpimisega halvenenud eriti pärast 2015. aastat ja lastega perede vaesus on tõusuteel.

Aastal 2016 oli 10 protsenti ehk ligi 100 000 last statistikaameti andmetel väikse sissetulekuga peredes. Väike sissetulek tähendab seda, et ei jätku piisavalt raha toidu, liikumise ja huvialade jaoks. Tarbijamentaliteet on viinud selleni, et juba lapsed võrdlevad, kellel on paremad rõivad, asjad ja mängud kui teisel või mida tehakse puhkuste ajal. Väiksema sissetulekuga lapsed jäävad sageli kõrvale ning neid hakatakse kiusama. Üks näide – kui lapsel pole telefoni, millega saab mängida teatud mänge, siis jääb ta kohe kõrvale.

Samuti on elus suur tähtsus huvialadel. Kui lapsel pole võimalik tegeleda huvialadega, siis ei jää laps kõrvale ainult neist harrastustest, vaid üldse sotsiaalsest suhtlusest.

Soomes on nüüd võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele võrdsed võimalused. Soomes ollakse arvamisel, et heaoluühiskond saab alguse lapsepõlvest, mistõttu on tähtis, et kõik lapsed saaksid võrdselt hea stardipositsiooni. Lastega perede vaesus on aga kõige ohtlikum vaesuse vorm.

Soomes on viimastel aastatel tehtud selliseid kärpeid, mis on kahjustanud laste olukorda. Nii näiteks pole lasteaiarühmade suurendamisel arvestatud selle kahjulikku mõju lastele. Samuti tuleks rohkem mõelda, kuidas teatud muutused mõjutavad väikse sissetulekuga perede olukorda.

Mannerheimi lastekaitseliidu eesmärk on, et Soomest saaks 2024. aastaks maailma kõige lapsesõbralikum ühiskond, kus laste huvid on esikohal ja lapased ning noored saavad hästi hakkama.

MLL: Lapsiperheköyhyys on haitallisinta köyhyyden muotoa – yksinhuoltajille halutaan lapsilisään tuntuva korotus

Mannerheimin Lastensuojeluliiton mukaan lapsilisän reaaliarvo on nyt lähes kolmanneksen alempi kuin 1990-luvun puolivälissä.

Kommentaarid
(Külastatud 555 korda, 1 külastust täna)