Soomes tarvitatakse antibiootikume liiga palju ja sageli asjatult. Näiteks arvamine, et kuur tuleb lõpuni süüa on aegunud arusaam.

Kui seni on väidetud, et kuuri lõpuni söömata jätmisele järgneb antibiootikumiresistentsus, siis tegelikkuses ei põhine see väide mitte millelgi, räägib Yle-le Helsingi ülikooli haigla nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen.

Järvineni väitel on viimasel ajal hakatud paremini aru saama, et inimese organismis on palju kasulikke baktereid, mis antibiootikumide tarvitamise tagajärjel hukkuvad.

Seda, et kuur tuleb lõpuni süüa, on õpetatud mitmele arstide põlvkonnale. Nüüd on aga ees suur murrang: sellest on juba maailmas räägitud ja räägitakse üha enam, et kuuri võib pooleli jätta. Antibiootikumide piiratumat kasutamist on hakanud propageerima ravimifirmad ise.

Ka Helsingi haigla lastekliiniku peaarst Harri Saxén on sama meelt, et ravimikuurid on liiga pikad. Soomes näiteks on keskkõrvapõletiku puhul juba soovituslik kuuri pikkus 5 päeva, samas kui USA-s on see 10 päeva. Tulemus on laias laastus sama.

Arstide väitel on uus praktika selline, et kui patsient tunneb end tervena, siis võib arstiga konsulteerides doosi vähendada või kuuri pooleli jätta. Samuti tahetakse kuuride puhul vähendada koguseid.

Kui arst kirjutab välja pika antibiootikumikuuri, võib selle vajadusel vaidlustada. Arstilt tuleks küsida, kas see on tõesti vajalik ja arst peaks seda suutma põhjendada. Arstidele see ei meeldi, aga tervise seisukohalt on see vajalik.

Kuuri katkestamine soovitatakse läbi rääkida arstiga.

https://yle.fi/uutiset/3-10095920