Soome naine, kes vägivaldsele eksmehele last ei näidanud, sai kaela hoiatustrahvid

Soomes sai last isast eemale hoidnud naine kaela hoiatustrahvid ja konto arestimise vaatamata sellele, et eksmees oli vägivaldne ning ähvardanud tappa nii naise, lapse kui ka sotsiaaltöötaja.

Ema ei soostunud last isa juurde viima, kuna tema väitel ei soovi seda ka laps. Pärast seda määrati naisele hoiatustrahvid ning tema pangakonto on arestitud, vahendab Iltalehti.

Soomlanna Sanna (nimi muudetud) ja lapse isa kooselu jäi lühikeseks. Enne seda oli Sanna olnud pikalt abielus, aga mees läks teise naise juurde. Pärast seda võttis Sannaga ühendust üks ettevõtja, kes oli saanud Sanna kohta infot ühiselt tuttavalt. Esmamulje mehest oli väga hea. Nad elasid üksteisest kaugel, aga said kokku mehele kuuluvas suvilas. Sanna väitel tarvitas mees ohtralt alkoholi ja tema jutt muutus purjus olles agressiivseks. Umbes poole aasta pärast, 2003. aasta jõulude ajal käis Sanna mehe pool kodus ja seal tuli välja, et mees on vägivaldne. Sanna lõpetas suhte.

Terve järgneva kevade anus mees Sannat tagasi, lubades, et enam ei joo ega löö. Sanna andis järele, et suhe rahumeelselt ära lõpetada. Mehe külastus lõppes taas vägivallaga ja Sanna pidi kutsuma mehe ära ajamiseks politsei.

Pärast viimast kohtumist jäi Sanna rasedaks. Mees soovis last ja läks teraapiasse. Nad abiellusid 2004. aasta augustis.

Abielu lõppes aga ruttu. Oktoobris oli mees teraapia lõpetanud ja ühe restoraniskäigu lõpetuseks tuli ta Sannale kallale. Sanna oli viiendat kuud rase ning väsinud ja see ärritas meest. Mees lõi Sannat näkku, mispeale andis naine sisse lahutuse. Sanna väitel oli mees haiglaselt armukade ja vaenulik. Mees helistas ja saatis sõnumeid kümneid kordi päevas. Kui naine oli koosolekul ja ei saanud kohe vastata, oli ta mehe väitel hooramas. Kui käis poes või jooksmas ilma telefonita, oli hooramas.

Sannal oli hirm enda ja lapse tervise pärast. Pärast lahutust algasid ähvardused. Mees ähvardas tapa nii enda, naise kui ka lapse. Lapsevastane vägivald algas juba raseduse ajal, kui mees teda lõi. Mees sai 2005. aastal esimese lähenemiskeelu. Siis mõisteti mehele trahvid lähenemiskeelu rikkumise eest.

Paaril oli algul ühine hooldusõigus. See muutis elu raskeks, kuna isa raskendas lapse passi taotlemist või pangakonto vahetust. Kui laps oli aastane, sai Sanna ainuhooldusõiguse. Isa kohtus lapsega tugiisiku vahendusel. 2009. aastal sai Sanna hirmutava kõne, milles tugiisik teatas, et isa pole last toonud tema juurde, vaid viinud enda juurde koju. Isa oli selle peale öelnud, et tapab lapse ja viib ta prügimäele.

Selliseid juhtumeid oli veel ja naine tänas õnne, et elas teises kohas. Kui nad oleks elanud lähestikku, siis oleks isa arvatavalt juba midagi hullemat korda saatnud. Poega mõjutas isa vägivaldsus ja ta ei saanud aru, miks isa nii teeb.

  1. aastal ähvardas lapse isa tappa ema nii, et keegi aru ei saa. Ta sai kaela karistuse tapmisähvarduse eest. Pärast seda on isa ähvardanud tappa isegi sotsiaaltöötajat. Ta sõimas ka sotsiaaltöötajat idioodiks ja hooraks ning ähvardas kõik ära tappa. Ta rääkis, et vihkab lapse ema ja tahab ta ära tappa.

Pärast seda kohtumised tugiisiku vahendusel enam ei õnnestunud. 2013. aasta suvel tuli isa tugiisiku ukse taha ja ähvardas, mispeale keeldus tugiisik isale last näitamast. Isa kaebas asja kohtusse ning selle peale taastati taas kohtumised tugiisiku juures, lisaks lubati kohtuda ema kodukohas hotellis ilma tugiisikuta.

Ema kolis koos lapsega uude elukohta ning isa hakkas nõudma hoiatustrahve, kuna ei saanud lapsega kohtuda. Laps hakkas kartma kohtumisi, mis korraldati vanaema juures tugiisiku juuresolekul. Lapsele mõjusid kohtumised halvasti ja ta hakkas nägema õudusunenägusid. Vaatamata sellele määras kohus Sannale 900 euro suuruse trahvi kolme ära jäänud kohtumise eest. Lisaks trahvile tuli tasuda kohtukulud. Naine tunnistas, et kümme aastat kestnud protsessimise järel oli ta läbi põlenud ja palus lausa laps asenduskodusse panna. Õnneks sattus telefoni teises otsas olema südamega sotsiaaltöötaja, kes naise maha rahustas. Tema väitel on lapse jaoks parim koht olla kodus. Tänu sotsiaaltöötajale sai naine jõudu jätkata.

Aastal 2017 hakkas isa nõudma uusi trahve, mida kohus ei rahuldanud, kuna arvestati sellega, et laps ei soovi isaga kohtuda. Seaduse järgi võib 12-aastane laps otsustada, kas läheb kohtumisele või mitte.

Kohus märkis otsuses, et ema ja isa on omavahel riius ning et ema negatiivne suhtumine isasse on viinud lõpuks selleni, et ema pole toetanud lapse kohtumisi isaga. Kohus arvestas ka sellega, et isa oli vägivaldne, mistõttu laps ei soovinud kohtumistel osaleda. Laps oli soovinud kohtuda vaid tugiisiku juuresolekul. Osa puhkuse-aja kohtumisi aga olid ette nähtud ilma tugiisikuta.

Värske kohtuotsus oli Sannele suur kergendus. Ta võttis ajakirjandusega ühendust pärast seda, kui ajalehes kirjutati soome mehest Karist, kes võttis lapsed ja põgenes kodust pärast seda, kui naine ähvardas lapsed tappa. Sanna märgib, et tunneb Karile kaasa, kuna peab end vastutavaks lapse elu ja tervise eest.

Sanna sõnul on tal kohtu poolt keelatud avalikult rääkida lapse isa probleemidest. Kui aga lapse isa on impulsiivne inimene, kes käitub ettearvamatult, võib ta vihahoos lapsele liiga teha. Nüüd loodab Sanna, et tema ja Kari näidete varal hakatakse rohkem rääkima nendest lahus elavatest vanematest, kes on vägivaldsed. Soomes on viimasel ajal räägitud palju sellest, et lastest lahus elavate vanemate ja laste suhteid tuleks tihendada, aga sel võivad olla omad takistused. Kõigepealt tuleks veenduda, et ema ja isa suhted oleks korras, siis saab hakata rääkima laste suhtlemisest vanematega.

http://www.iltalehti.fi/kotimaa/201802172200752739_u0.shtml

Kommentaarid
(Külastatud 1,000 korda, 1 külastust täna)