Soome kunstimuuseumist tahetakse eemaldada taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot

Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot.

Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo kampaania järelmõjudega, mis on laienenud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on maailmas juba eemaldatud kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid. Helsingi Ateneumi kunstimuuseimi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata. Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.

Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet. Muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.

Ateneumia on vaadittu poistamaan taulu, jossa Väinämöinen “törkeästi ahdistelee” Ainoa – museonjohtaja ei aio antaa periksi

Seksuaalisen häirinnän vastainen me too -kampanja alkoi viime syksynä elokuvamaailmasta, mutta sittemmin keskustelu on levinnyt lähes kaikille muillekin aloille, myös kuvataiteeseen. Taidemuseoissa on alettu pohtia, ovatko muutamat naisia kyseenalaisessa valossa esittävät historialliset teokset enää nykymaailmassa oikeutettuja olemaan esillä. Esimerkiksi Britanniassa Manchester Art Gallery poisti runsas viikko sitten seinältään kirjallisuuden ja mytologian naishahmoja taiteessaan kuvanneen akateemikko John William Waterhousen maalauksen.

Kommentaarid
(Külastatud 380 korda, 1 külastust täna)