Soomes ei taha paljud naised teadlikult lapsi, kuna lapsed kahjustavad keskkonda

Soomes on paljud naised teadlikult valinud omale lastetuse, kuna lapsed on suur oht keskkonnale.

Lastetud aga avalikult oma eelistusi tunnistada ei taha, kuna paljud saavad selle peale väga vihaseks, vahendab Yle.

Soomes on viimasel ajal kliimamuutus ja keskkonnaprobleemid väga aktuaalne teema. Paljud inimesed tahavad osaleda kliimamuutuse tõrjumises. Kliimamuutusega seostatakse näiteks sügisest suurt vihmasadu, mis Soomes maanteed, metsad ja põllud üle ujutas.

Paljud noored naised ei taha lapsi just keskkonnale mõeldes. Nimelt on lapsed ja maakera rahvastiku kasv üha suurem oht keskkonnale. Rahvastiku plahvatuslikust kasvust ja sellega kaasevast maakera kasvuhoone-efektist on räägitud juba aastakümneid.

Üks Soome Ylele oma lastetusest rääkinud naine tegi otsuse 20ndates eluaastates ja on praegu 50ndates eluaastates. Selliseid keskkonna peale mõtlevaid naisi on Soomes üha rohkem.

Lastetust seostatakse lastevihkamisega, aga tegelikult on asi vastupidine: lastetud teevad sellega teene inimkonnale, eriti aga lastele. Lastetud tegelevad igapäevaselt inimkonna päästmisega, sest inimesi on maakeral juba 8 miljardit ja seda on liiga palju. Kui sellele lisandub kliimamuutus, ei pruugi kõik inimesed maakeral enam ellu jääda. Nõnda säästes loodust säästetakse ka inimesi.

Teadlikult lastetute naiste arvates tähendab iga laps täiendavat kulu ja koormust keskkonnale. Asjade, toidu ja energia tootmine toob endaga kaasa täiendavat saastet, vähendab loodusvarasid ja võtab ruumi metsadelt ning loomadelt.

Laps on suur kulu juba enne sündi, kuna tema jaoks ostetakse poest palju asju, nagu mähkimislauad ja hällid. Sellest saab alguse liigne saastatus ja loodusvarade kulutamine.

Lastetuks jäänud naine tunnistab, et see pole olnud kerge. Lapsed on tema arvates armsad ja toredad. Naisel on seljataga mitu paarisuhet ning aeg-ajalt on tal olnud kiusatus last saada, aga ta on saanud sellest võitu. Nüüd naine enam selle pärast muretsema ei pea seoses oma eaga. Naine tunnistab, et tema paarisuhted pole lõppenud lastetuse pärast, vaid muudel põhjustel.

Üks teine soome naine põhjendab oma lastetust asjaoluga, et lapsi on juba niigi liiga palju. Naine räägib, et tahab elada maakeral kuni oma surmani. Samas lennukiga lendamist ei pea ta nii suureks probleemiks kui kasvavat rahvaarvu.

Naine soovitab ise sünnitamisele eelistada laste adopteerimist.

Soomes on teadlikult lastetud naised ühinenud organisatsiooni Vapaaehtoiset lapsettomat (tõlkes: Vabatahtlikud lastetud). Ühing jagab infot keskkonnaprobleemide kohta ning seisab selle eest, et naised kaaluksid lastetuks jäämist. Soomes on keskkonnaprobleemide tõttu paljud naised siiski ühe lapse saanud, mitte jäänud päris lastetuks. Samas on mure keskkonna pärast hea põhjus lastetuks jäämisele.

Lastetute ühendus ei süüdista milleski lastega peresid. Eesmärk on tutvustada ühiskonnas eri vaatenurki. Naised tunnistavad, et Soomes on paljudes kohtades paljunemine norm ning naised ei tule selle peale, et nad võiks olla lastetud. Mitmed naised on lastetuse tagamiseks lasknud end steriliseerida. Nii on lihtsam lapse saamise kiusatusele vastu seista.

Soomes on häda selles, et steriliseerimisi ei tehta noortele naistele, kuna riik soovib saada lapsi. Lastetud naised leiavad, et on oma otsusega teinud keskkonnale teene, aga nad tunnetavad, et Soome ühiskond paneb seda pahaks.

Soomes on viimastel aastatel sündimus kiiresti kukkunud, mis võib olla rahvastiku kasvu ja sellega seotud keskkonnaprobleemidega. Tulevikku silmas pidades tähendab see seda, et Soomes on liiga vähe töötajaid, mis omakorda toob kaasa ühiskonna vaesumise. Soome rahandusministeerium on juba välja arvestanud, et lähimate aastakümnete jooksul ei piisa riigi tuludest enam ühiskonna kulutuste katmiseks. Mitmed Soome poliitikud on sellega seoses teinud ettepaneku algatada Soomes sünnitustalgud, mis lastetute naiste arvates ei lähe kokku keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Lastetute naiste arvates ei tohiks alates kolmandast lapsest enam lapsetoetusi maksta.

Liigsest rahvaarvust oli juttu juba paarkümmend aastat tagasi, mil planeedi rahvastik oli 6 miljardit, kaks miljardit väiksem kui praegu. Naised imestavad, et otsustajad pole selle ajaga suutnud panna piiri rahvaarvu plahvatuslikule kasvule. Selleks tuleks sõlmida ülemaailmne kokkulepe, sest Pariisi kliimaleppest ei piisa kliima soojenemise peatamiseks ja maailma päästmiseks.

Osa naisi on soovinud jääda lastetuks, kuna ei taha sünnitada lapsi kannatama sellesse maailma, millel pole senisel kursil jätkates tulevikku.

Nämä naiset eivät tee lapsia, koska haluavat pelastaa maapallon – “En synnytä yhtään kuluttajaa lisää”

Vapaaehtoinen lapsettomuus on herkkä asia. Tässä jutussa vain yksi nainen puhuu päätöksestään omalla nimellään. Lapsettomat tietävät, että heidän ratkaisunsa saa osan ihmisistä raivon partaalle.

Kommentaarid
(Külastatud 2,347 korda, 1 külastust täna)