Pagulased on hakanud Soome jäämiseks massiliselt ristiusku pöörduma

Soomes sai möödunud aastal alguse trend, kus pagulased võtavad vastu ristiusu, mistõttu suurenes hüppeliselt positiivsete varjupaiga andmise otsuse arv.

Möödunud aastal tegid paljud varjupaigataotlejad esialgse negatiivse otsuse peale taotluse ümbervaatamiseks ning tõid taotluses välja, et on võtnud vastu ristiusu. Usuga seotud taotlusi oli 70 protsenti. Seetõttu kerkis möödunud aastal positiivse lahendiga varjupaigataotluse arv 40 protsenti peale kõigist taotlejatest. Seda on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome migratsiooniamet Migri on seisukohal, et ristiusku pöördunud inimesel on ohtlik naasta tagasi kodukohta seoses usuga.

Teine võimalus Soomes varjupaika saada on homoseksuaalsus.

Põhiliselt on ristiusu vastu võtnud iraanlased, aga on ka afgaane ja iraaklasi.

Kui veel möödunud aasta algul pöördusid varjupaigataotlejad ristiusku põhiliselt Soomes, siis nüüd on see trend levinud teistesse Põhjamaadesse ja mujale Euroopa Liitu.

Möödunud, 2017. aastal taotles Soomes varjupaika 5059 inimest. Taotlejate arv on langemas.

Turvapaikka­hakemuksissa uusi ilmiö: Hakemuksiin ilmestyy valitusvaiheessa tieto kristinuskoon kääntymisestä

Kun kielteisen turvapaikkapäätöksen saanut hakija valittaa päätöksestään, valituksen perusteena on erittäin usein kristinuskoon kääntyminen. Asia käy ilmi Maahanmuuttoviraston eli Migrin tuoreesta tilastosta. “Se on tullut selkeästi ilmiöksi”, sanoo Migrin turvapaikkayksikön johtaja Esko Repo. Hänen mukaansa virastossa on nyt erityinen henkilö, joka keskittyy uskonnon vaihtajiin ja heidän asioidensa koordinointiin.

Kommentaarid
(Külastatud 515 korda, 1 külastust täna)