Vantaal on suudetud lühendada leivasabasid, nüüd tahetakse sama teha Helsingis

Soomes on viimasel ajal tekkinud kilomeetrite pikkused toiduabi järjekorrad ahk nn leivasabad. Vantaal on suudetud järjekorda lühendada, nüüd tahetakse sama korrata Helsingis ja Järvenpääl.

Vantaal kogutakse toit kokku Koivukylä terminaali. Sinna tuleb praktiliselt kõike: banaani, vorsti, mett, mahla ja piimatooteid. Sealt edasi saadetakse toit abijagajatele, põhiliselt abi- ja usuorganisatsioonidele. Vantaal on suudetud toiduabi süsteem nii efektiivselt käima panna, et nüüd tahetakse sama kasutada mujal, näiteks Helsingis ja Järvenpääl. Kõrvalt abistab selle Sitra – Soome iseseisvuse juubelifond, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingis tähendab toiduabi põhiliselt pikka järjekorras seismist ja saadavat toidukotti. Paljud inimesed kasutavad seda võimalust iga päev. Kaks aastat tagasi prooviti linnas allesjäänud koolitoidu jagamist, aga selleks ei leitud huvilisi. Vantaal aga veetakse koolitoitu abiorganisatsioonidele laiali kolmest suurköögist ja toitu süüakse nende organisatsioonide juures.

Helsingis on restoranide toidu jagamiseks loodud mobiiliäpid ResQ ja Lunchie, aga vähese sissetulekuga inimesi pole see rahuldanud. Helsingisse on loodud ka söögikoht, kus valmistatakse toitu kauplustest ja tootjatelt saadud toorainest. See asub Lapinlahti haiglahoones.

Helsingis on kõige suuremad toiduabi jagajad kirikukogudused, mis korraldavad ühiseid lõunaid ja toiduabi jagamisi kokku 28 eri kohas. Näiteks Herttoniemi kogudus on aastaid pidanud üleval Myllypuro toiduabipunkti. Kogenud toiduabi jagajad on veel Veikko ja Lahja Hursti Laupeudentyö, Malmis asuv Saalemi kogudus ja Päästearmee.

Vantaal aitab toitu laiali jagada just abiorganisatsioonide ja linna ühisprojektina valminud terminal, mis avati kaks aastat tagasi Soliferi vanas vagunitehases. Helsingis sellist külmhoonet ei ole. Lisaks on renditud kaks külmaautot, mis toitu laiali veavad.

Aastas läheb Koivukylä terminalist laiali ligi 1,5 miljonit kilo toiduabi. Osa abijagajatest tulevad toidule ise järgi, osadele viiakse see kohale. Toitu pakutakse igal nädalal ligi 5000 inimesele. Toiduabi projektis on kolm töötajat, lisaks kasutatakse abitööjõuna töötuid töötukassa toel.

Põhiliselt tuleb toitu toiduabisse Jumbo Prismast ja Citymarketist, K-marketitest ja Lidlist.

Vantaa linna ja koguduste eesmärk on vähendada toiduabi järjekordi. Inimeste jaoks on alandav seista tunde toidusabas. Vantaal jagatakse toitu samuti kottides, aga järjekorrad on lühikesed. Rohkem pööratakse rõhku ühistele lõunasöökidele.

Kokku pakub toiduabi ligi kolmkümmend eri ettevõtet, nende seas näiteks Arla Foods.

Abiorganisatsioonide tegevus on Soomes tähtis, sest enne jõule otsustas Soome parlament, et riiklikku toetust toiduabile enam ei anta.

Soome arvati varem, et heaoluühiskonnas saab hakkama ilma toiduabita, aga läks teisiti. 1930ndatest tuttav toiduabi süsteem käivitati uuesti 1990ndate suure lama ajal ning see on kogunud hoogu viimase kriisi ajal.

Vantaa keksi keinon lyhentää leipäjonoja, ja nyt mallia aikoo ottaa Helsinki – “On ihmis­arvoa alentavaa seisottaa ihmisiä tunti­kaupalla jonossa”

Kello kymmenen aikaan joulukuisena arkipäivänä Vantaan Koivukylän hävikkiterminaalissa käy jo melkoinen vilske. Pakettiautot ovat peruuttaneet aivan kiinni oviaukkoon. Elintarvikkeita tulee ja menee jatkuvalla syötöllä. On banaaneja, makkaroita, salaattipurkkeja, hunajaa, mehuja ja maitotuotteita. Lavakuormat ja muoviset pakkauslaatikot vaihtavat paikkaa, kun kaupoista ja elintarviketuottajilta saatu hävikkiruoka siirtyy lähes 50 lähijakelijalle, pääasiassa järjestöille ja hengellisille yhteisöille.

Kommentaarid
(Külastatud 481 korda, 1 külastust täna)