Soome on Eestile juba appi tulnud

Eestis käib tuline arutelu, kas Soome tuleb sõja või mõne muu suurema õnnetuse puhul Eestile appi. Diskussiooni on kaasatud nii Eesti kui välismaa presidendid, ministrid, kindralid, parlamendi liikmed. Põhjus on lihtne: nüüdseks on aru saadud, et väike Eesti ilma Soome abita hakkama ei saa.

Soome juhid pole küsimusele, kas Soome appi tuleb, otsest vastust andnud, aga läbi lillede on mõista antud, et Eestit hätta ei jäeta.

See, et kedagi maha või hätta ei jäeta on Soomele küllaltki omale. Soome käesoleva 100. sünniaasta moto on „Üheskoos!”. Soome tugevus ja heaolu alus on soov teha kõike koos, nii et kõik oleks kaasatud: rikkad ja vaesed, noored ja vanad. Kui kellelgi on midagi puudu, nagu haridust või raha, siis antakse seda pikalt arutlemata juurde. Nii et näiteks lapsed poleks karistus, vaid õnnistus. Tavaliselt pole rasked olukorrad püsivad ning kui aidata inimesel raske aeg üle elada, siis saab ta kiiremini uuesti rajale. Abi saanud inimene on valmis ise teisi abistama. Soomest kostab küll nurinat, kui abisaajaid on palju või nad pole päris õiget „nahavärvi”, aga selle on soomlased alla neelanud. Ikka pea püsti ja ikka üheskoos. Üheskoos väljakutseid trotsides. Sest väikeriik nagu Soome muudmoodi ei saagi, väikses ühiskonnas on vaja igaüht hinnata. Kõik on omad.

Üheskoos tegutsemise kogemuse sai Soome Talvesõjast, millest kujunes sõna otseses mõttes rahvasõda, kus kõrvuti võitlesid oma riigi olemasolu eest rikkad ja vaesed, noored ja vanad. Kõik olid olulised, keegi polnud ülearune. Lapsed saadeti Rootsi sõjapakku ning naised ja mehed lõid kaasa riigikaitses. Ning said hakkama imega, mida keegi ei uskunud. Aga just Talvesõda oli see koht, kus soomlased said näidata, mis on „SISU”. Siiamaani peavad venelased soomlastest lugu, kuigi teavad, mis soomlased neist tegelikult arvavad. Nagu Venemaal on tavaks selle kohta öelda: austab, järelikult kardab.

Märkamatult on Soome juba Eestile appi tulnud. Nimelt: Soome on võtnud vastu kõik need inimesed, kes on Eestist välja praagitud kui „tarbetud”. Tuhanded eesti pered. Erinevalt Soomest ja enamikust teistest Euroopa riikidest, mis kriisis viskusid inimeste kaitsele, lendas Eesti riik oma kärpe-krokodilliga inimestele selga. Suurt majanduskriisi võib võrrelda sõjaga: mõju on samasugune. Eesti riik oli väljas ainult enda, mitte oma rahva eest. Välja aidati üksikud väljavalitud, ülejäänud jäeti saatuse hooleks, krokodilli hammaste vahele. See on osalt mõistetav, sest Eestil on pidev hirmutunne oma püsimajäämise pärast, millele vihjas hiljuti Soome endine president Tarja Halonen. Pideva hirmutunde ja alaväärsuskompleksi tõttu ei julge Eesti riik abi paluda – see tähendaks oma nõrkuse tunnistamist. Kriisi ajal ei juletud suurest hirmust isegi laenu võtta, et inimesi aidata. Selle asemel levitati suhtumist: kui ei meeldi või hakkama ei saa, siis astu minema. Kui arvad, et Soomes on parem, siis mine Soome!

Tuhanded pered tõsteti majanduskriisi ajal Eestis kodudest välja. Neil polnud Eestis kuhugi minna ega kelleltki abi paluda. Nendest õnnetutest enamus läks õnne otsima Soome. Ja soomlased, kes on harjunud abivajajaid aitama, võtsid raskel ajal kõik need eestlased vastu. Andsid neile eluasemed, mis teevad silmad ette Eesti parimatele kodudele, ning maksid eestlastele palka, mis ületab mitmekordselt Eesti keskmist. Eestist lahkunud erivajadustega inimestele on loodud tingimused, millest Eestis ei juleta isegi unistada. Uskumatu, aga tõsi. Eesti oli kriisi ajal samahästi kui sõjas ja Soome tuli appi. Soome kombel vaikselt ja nurisemata, vastu rinda tagumata ja end selle eest taevani kiitmata.

Soomes elab püsivalt juba üle 50 000 eestlase ja see number iga aastaga suureneb. Eri andmetel käib Soomes tööl juba 150 000 eestlast. Eestis praegu läbi viidav haldusreform, mis kaotab kolmandiku omavalitsustest, maavalitsused ja ühes sellega tuhanded töökohad, sunnib taaskord paljusid eestlasi Soome poole vaatama. Õnneks on Soome majandus taas kännu tagant välja saanud ning paljudest töötajatest on suur puudus. Kõik need, kes Soome läinud on oma uue elukohaga rahul ning vaid vähesed soovivad tagasi tulla. Ja need, kes tagasi tulnud, on kohanud suhtumist, et neid Eestis enam ei vajata.

Eesti saab peatselt samamoodi saja aastaseks nagu Soome. Eesti ja Soome riigid on küll sama vanad, ent tegelikult väga erinevad. Ühiskonna arengu ja suhtumise poolest on Eestil aga Soomelt veel väga palju õppida.

Kommentaarid
(Külastatud 951 korda, 1 külastust täna)