Võrumaalt pärit 27-aastane Inga Pärn, töötab juba 7 aastat Soomes Rauma lähedal Eurajoel asuvas romulas metallipurustajana.
„Siin ma töötan,” räägib Inga ise TV3 uudistele, „natuke uskumatu, et naine, aga saab hakkama.”
Inga töö on tõsta ekskavaatoriga vanametall purustajasse ja see ära purustada.
Kui Inga seitse aastat tagasi alustas, siis tuli ta firmasse kõigepealt tuttavate soovitusel kaablit koorima.
„Miks mitte, kui head raha saab selle eest,” põhjendab Inga tööd Soomes. Samuti meeldib Ingale töökorraldus, kus igaüks saab tööd teha oma võimaluste järgi.
„Ülemus on meil väga hea,” jätkab Inga, „sellist asja, et kõnnib selja taga ja jälgib, kui palju sa pause pead, sellist asja ei ole.”
Inga oskab kasutada kõiki masinaid, mis ettevõttes on ja selle on ta ise töö kõrvalt ära õppinud. Kõike selleks, et olla töölisena hinnatum. Ülemusel jätkub tema kohta ainult kiidusõnu.
„Ta on meil pikka aega tööl olnud ja teinud väga erinevaid töid,” räägib Inga ülemus, Eurajoe Romu Oy juhataja Juusu Luodesmeri. Inga alustas kaablikoorijana ja edasi on töötanud eri masinate peal materjali eristajana. Nüüd on Ingal eriti vastutusrikas töö metallipurustaja peal. Inga on olnud nii nagu kõik teised, aga nüüdseks on temast saanud juba ettevõtte parim töötaja.
Ettevõtte juht on valmis vastu võtma veel eestlasi, sest tööd jätkub ja selles vallas on eestlased eelistatud. Samas ettevõttes töötavad lisaks Ingale tema kaks venda.
Inga ütleb, et ta on väga hästi ettevõttesse sulandunud. Töös on kaks vahetust, hommikune ja õhtune. Inga vahetus on tema enda sõnul kõige parem vahetus. „Mina tunnen ennast väga turvaliselt siin,” räägib Inga.
Inga pere viiest lapsest on lausa neli tööl Soomes Eurajoel. Lisaks Ingale ja kahele vennale oli kunagi samas romulas tööl ka Inga noorem õde Inge. Nüüd on aga Ingest saanud väikelinna meelelahutuskuninganna, omades seal asuvat Eurajoe pubi. Ta teeb kõike ise, aianult nädalalõppudel võtab abilisi juurde. Vanem õde on pubis sage abiline.
Kuigi Soomes on pikalt oldud, ei pruugi see olla viimaseks riigiks, kus ennast sisse seatakse. Inge tunnistab, et võibolla minnakse Soomest ära. „Oleme noored ja võime väga hästi kuhugi mujale ka minna,” räägib Inge. Ta lisab, et tal on plaan minna välismaale edasi. Võtta oma seitse asja ja minna.
„Ma olen vaba inimene ja võin minna, kuhu mina soovin,” märgib Inge, „mul on noorust veel nii palju, et ma võiksin veel rännata.” Õde Inga nõustub sellega. Õed tunnistavad, et Soomes on neil suhteid olnud, aga püsima pole midagi kindlat jäänud. „Võibolla ma nõuan liiga palju,” sõnab Inga.
Inge tunnistab, et talle meeldivad rohkem eestlased. Soomlased on ikka veidi teistsugused ja kultuur on neil erinev. Soomlane tuleb baari, on algul viisakas, aga kui joob, siis läheb käest ära. Siis ta enam viisakas ei ole. „Eesti mehed on teistsugused,” jätkab Inge, „mina näiteks ei vaata ühtegi soome meest. Eesti mees on paras mees, keda vaadata.”
Inga hobiks on geelküüned, millega ta tegeleb romulatööst vabal ajal. Selle asja on ta samuti ise ära õppinud. Ingal on avatud koguni oma salong, kus ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).
Inga on soetanud omale Eurajoele ka päris korraliku kodu ridaelamuboksi näol. Talle meeldib rahulik koht, kuna ta ise on Võrumaalt, siis sellist rahu ta otsibki. „Suurlinna inimest minust kindlasti ei tuleks,” räägib Inga, „see koht mulle täitsa sobib.” Talveõhtutel koob ta kodus sokke. Eesti uudistega püüab ta võimaluse korral arvuti teel end kursis hoida. Eesti telekanaleid ta ei vaata, kuna pole sellest eriti puudust tundnud. Tuleviku loodab Inga siduda ikkagi Eestiga.
