Soomes elab küll maailma mõistes kaduvväike osa, ainult 5,5 miljonit inimest, aga Soomest tuleb ligi 10% terve maailma edukatest startup-ettevõtetest. Viimase viie aasta jooksul on igal aastal Soome alustavate tehnoloogiaettevõtetega tehtud vähemalt üks miljardi dollari tehing. Kuidas on selline asi võimalik?
Vastust sellele küsimusel otsis USA äriajakiri Forbes, mis jõudis järeldusele, et Soome eelis on maavarade vähesus ning varasem telekomisektori kõrge tase.
Soome on eriti aktiivselt ärganud just viimase 10 aasta jooksul, kus ilma teevad Nokiast välja kasvanud ettevõtted Rovio, Supercell, Seriously ja Framery.
Paljud pole võibolla tähele pannud, aga viimase viie aasta jooksul on Soomes tehtud startup-ettevõtetega igal aastal vähemalt üks miljardi dollari tehing. Riigi investeerimisfirma Finpro juht Markus Suomi ütles, et Soome ettevõtted ostetakse üles veel enne kui nad jõuavad börsile minna. See pole juhus. Ainuüksi Helsingis tegutseb ligi 500 aktiivset startup-ettevõtet ning Soome pealinnast on saanud maailma mängutööstuse meka. Ent selle kõrval arenevad kiiresti keskkonna-ala, finantsala, telekomi ja toidutehnoloogia ettevõtted. Kõiki tehnoloogiafirmasid ühendab Slush – iga-aastane tehnoloogiaettevõtete festival, kus ettevõtjad saavad tutvustada oma ideid võimalikele investoritele. Slush ei tekkinud tühjalt kohalt – selle eelkäijateks olid 2000ndate aastate algul jäähallides toimunud tehnoloogiahuviliste kokkusaamised.
Soome puhul on selge, et startup-ettevõtted on muutunud prioriteediks ning kogu ühiskond panustab noortele, kes ehitavad tulevikku. Noorte tehnoloogiahuvi arendatakse üle terve Soome, alates Oulust põhjas kuni Helsingini lõunas. Soomes on suudetud seda teha teistmoodi kui paljudes teistes riikides, ent edu näitab, et valitud on õige tee. Soome edul on kolm peamist tegurit:
1. Positiivne suhtumine alustavatesse ettevõtetesse, lähenemine stiilis „kõik on võimalik”
Alates noortele emadele jagatavatest beebikastidest kuni mitme kilomeetri paksusest kivist läbi raiumiseni on soomlased näidanud, et nad suudavad korda saata suuri asju, lähenedes asjadele põhjalikult, pikaajaliselt ning teistmoodi kui seda tehakse mujal. Üheks selliseks näiteks on Maria 01 – endisesse Helsingi haiglahoonesse sisustatud alustavate ettevõtete inkubaator. Või nagu Supercelli juht Ilkka Paananen kommenteeris Soome edu tehnoloogia vallas: „Soome pressib kõrgemale, mitte kõvemini.”
2. Riigi toetus alustavatele ettevõtetele
Valitsus panustab tehnoloogiaettevõtete arengusse laial rindel, alustades tehnoloogiainvesteeringutest (fond Tekes) kuni mentorprogrammide ja abistamiseni töötajate värbamisprotsessis. Valitsus pole pelgalt ergutaja rollis, vaid läheneb asjale süsteemselt ja on abiks seal, kus vaja. Soome valitsuse poolt vaadatuna on praegune areng alles algus – see on aastakümneid kestnud intensiivse töö tulemus. See puudutab näiteks abi ülikoolide tudengite loodud alustavatele ettevõtetele. Slushi juht Marianne Vikkula peab väga oluliseks ettevõtmist Startup Sauna, mille kaudu saavad noored nii tagasisidet kui ideid arenemiseks. Kogemustega Soome ettevõtjad löövad sellistes ettevõtmistes vabatahtlikult kaasa, kuna nad tunnetavad vastutust oma maa arengu eest. Soomel on pikaajaline asjade koos tegemise traditsioon, selle asemel, et omavahel võistelda.
3. Keskendunud algus
Vaatamata langevale sündivusele on soome lastel kolm olulist omadust, mida neis arendatakse: lihtsus, vastupidavus ja enesekindlus. Soome üks oluline tunnusjoon on lihtsus. Soomes pole kombeks üle tarbida. Kodud on tagasihoidlikud ja inimesed ei hooli niivõrd brändinimedest kui toodete kvaliteedist. Viimast omadust on märgata koolisüsteemis, mis on orienteeritud kõigi õpilaste võimete arendamisele ning igaühele õnneliku tuleviku võimaldamisele. Soome õppekavas on sees ühtviisi nii külma ilmaga väljas olemine kui programmeerimisoskused. Lisaks on Soomes tasuta arstiabi, 36-päevane puhkus ja tasuline 4-kuuline emapuhkus. Lõpuks annab tulemusi keskendumine inimeste õnnele ja ettevõtlikule vaimule.
Soome startup-ettevõtted alustasid mängudega, aga nüüd liigutakse uutesse sektoritesse. Näiteks Paptic on seotud taaskasutusega, Claned haridusega, Venuu tegeleb ürituste korraldamisega ning VAU tegutseb video vallas. Üks on selge – Soome pole loorberitele puhkama jäänud.
https://www.forbes.com/sites/paularmstrongtech/2017/07/21/heres-how-helsinki-gets-10-of-all-the-startup-exits-in-the-world/#79d842a143ea
