SUUR SEKSIÕPETUS: Soome väljaanne õpetab naisi ennast ise rahuldama

Soomes on levinud ütlus, et kui jaaniõhtul rahuldust ei saa, siis oled suvi otsa rahuldamata –  jos ei heilaa helluntaina, niin ei koko kesänä. Paljude jaoks tähendab see suurt probleemi, sest õiget kaaslast pole kusagilt võtta. Nii psühholoogid kui meedikud soovitavad viimasel ajal üha rohkem enda rahuldamist, mis mõjub organismile sama hästi või isegi paremini kui tavaline seks. Sellest tuleb uus küsimus – kuidas end rahuldada nii, et oleks hea. Soome juhtiv väljaanne Helsingin Sanomat on avaldanud põhjaliku juhendi naistele enda rahuldamise kohta.

Nõu andmisel on võetud aluseks Rootsi kirjaniku Liv Strömquisti möödunud aastal ilmunud raamat Keelatud vili. Kõik algab peale naise kliitorist, mis pole ainult väike nupsuke häbeme piirkonnas, vaid mille haarad ulatuvad sügavale tuppe kuni selle kohani, mida aeg-ajalt G-punktiks kutsutakse. Pornofilmid näiteks on väga peenise- ja penetratsiooni-kesksed ehk aitavad mehi, naistel on vaja stimuleerida aga just kliitorit, mis jääb lihtsa penetratsiooni puhul mängust välja.

 

-Reklaam-

 

Aastal 2015 mõtlesid rootslased kliitori stimuleerimise jaoks välja oma sõna klittra, mille soomlased ristisid klitsuttaminen ja mis eesti keeles võiks olla klitsutamine.

Soomes on olnud naiste eneserahuldamisest vähe juttu, kuna koolide seksiõpetuse tundides seda teemat ei käsitleta. Koolide seksiõpetus on üles ehitatud puhtalt paljunemise teooriale. Ja isegi kui rahuldamisest on juttu, siis ei anta kaasa mingeid juhiseid, kuidas seda teha, räägib rahvastikuliidu noortearst Miila Halonen. Ta töötab alla 25-aastaste noortega ja eneserahuldamise kohta küsivad põhiliselt noored mehed. Lisaks tehnikale puudutab eneserahuldamine eetikat ja moraali. Kas see on ok? Ja kui palju on normaalne? Noored naised näiteks tunnevad huvi, kas tupp või häbememokad venivad välja, kui ennast liiga palju rahuldada. Neile küsimustele on raske vastata, aga üks on selge: suguorganitega ei juhtu ennast rahuldades midagi halba. Küll aga võib neitsinahk rebeneda, kui pista tuppe sõrm või mõni seksilelu ja kui pole veel seksinud mõne mehega. See on ka ainus asi, mis võib ennast rahuldades juhtuda.

Nüüd aga nõuannete juurde.

1. Nii leiad üles kliitori

Kõigepealt faktid lauale: juba väiksed lapsed rahuldavad end suguelundeid katsudes enne magamaminekut. Murdeeas muutub suguhormoonide tulemusel selline rahuldamine nauditavaks. Seega pole suguelundite katsumises midagi ebatavalist, paljudel on kogemused juba lapsepõlvest.

Kliitori pea asub häbememokkade ülaosas ehk naba poolses tipus. See on kõige tundlikum koht. Järgnevalt pildilt on näha, kus kliitor asub:

Kliitori asukoht häbememokkade ülaosas. Kujutis: HS

On uskumatu, aga tõsi, ent kliitori tegelik olemus avastati alles 1998. aastal, kui Royal Melbourne Hospitali arst Helen O’Conell kirjeldas kliitorit kui 7-10 cm pikkust elundit, millel on kaks haara, mis ulatuvad sügavale tuppe.

Kliitori nähtav osa on seega vaid jäämäe tipp, kinnitab Miila Halonen. Suurem osa selles asub tupe sees kummalgi pool häbememokki ja ulatub küllalt pikalt kuni päraku ümbruseni välja. Kliitor on paisudes sama suur kui peenis või isegi suurem. Kliitor ja peenis on niisiis väga sarnased. Kui inimene erutub, siis kude täitub verega ja suureneb märgatavalt. See, mis välja paistab, on ainult väike osa kliitorist, umbes nagu peenise tipp, muu on peidus.

Miila Haloneni väitel pole ime, kui kliitor on nii väike, et vaevu välja paistab, või on üsna suur, nagu väike peenis. Inimesi on väga erinevaid. Näiteks osa imikute puhul polegi võimalik täpselt sugu määrata. Sellest tavaliselt ei räägita. Sugu kujuneb inimesel välja ajapikku.

2. Nii erutad kliitorit

Siin pole mingeid üldisi nippe, räägib Miila Halonen. Ühtede jaoks on kliitori puudutamine meeldiv, teistele mitte. Sellest samuti ei räägita, aga see on üsna tavaline. Paljude jaoks valmistab kliitori puudutamine ebameeldivust. Sellisel juhul on mõistlik erutada kliitori ümbrust. Mõnede jaoks võib kliitori ümbruse erutamiseks olla abi vibraatorist või muudest seksileludest, mõnede jaoks on erutav näiteks dušš. Nipp on see, et peab proovima ja otsima. Pole olemas ühte ja õiget viisi enese rahuldamiseks. Õigeid viise on samapalju kui on inimesi. Siin ei aita muu, kui proovida ja otsida, kuni leiad enda jaoks selle oma ja õige.

Eneserahuldamise puhul on abi ka fantaasiatest. Fantaasiatest on abi nii enda rahuldamise kui koos partneriga seksi puhul. Miila Halonen ei välista rahulduse saamiseks ka porno vaatamist. Samas on vahel hea pornost loobuda ning lasta omaenda fantaasial lennata.

3. Mis on orgasm ja kuidas seda saab?

Rusikareegli järgi on orgasm võimas füüsiline ja enamasti ka psüühiline kogemus. Naiste puhul tähendab see enamasti intensiivseid lihaste tõmblusi tupe ümbruses ja vaagnapõhjalihastes. Samaaegselt saabub rahuldust pakkuv ja hea tunne, mis tuleneb eri ainetest, mis ajus sel ajal eralduvad.

Naise orgasmi on uuritud juba 1950ndatest aastatest alates ja sellest teatakse üsna palju. Orgasmid võivad olla väga erinevad isegi ühel ja samal inimesel. Erinevad on ka näiteks üksteisele järgnevad orgasmid.

Kust aga teada saada, kas said orgasmi? Miila Haloneni väitel saab üldiselt kohe aru, kui selle saab. Nii lihtne see ongi. Aga täpselt seletada pole seda võimalik, kuna nad on isikuti väga erinevad. Füüsiliselt võib seda tunda alakõhus ja alaseljas või isegi kaugemal. Üks võib puhkeda orgasmi saades nutma, teine naerma, kolmas saab sellise õnnehormooni oksütotsiini laksu, et kogu maailm on roosa ja ilus.

Orgasmi saamiseks kulub inimestel aega samuti väga erinevalt. Aga mis siis, kui orgasmi ei saagi? Uuringute järgi on ka selliseid inimesi päris palju, seega pole selles midagi tavatut.

Põhjused, miks inimesed orgasmi ei saa, on enamasti psühholoogilised. Näiteks võib see tulla ebakindlusest puudutuste suhtes. Inimene võib mõelda, et seks kuulub ainult paarisuhte juurde, seda harrastatakse koos teise inimesega ning enese rahuldamine on midagi keelatut. Kui inimene peab noorena masturbeerides olema kogu aeg hirmul, et keegi satub peale, võib sellest kujuneda pinge, mis ei lasegi rahuneda.

Põhjus, miks orgasmi ei saa, võib olla anatoomiline. Nagu eelnevalt välja toodud, võib kliitori stimuleerimine olla mõnede inimeste jaoks ebameeldiv ja seega tuleb leida erutamiseks muud meetodid.

Küsimus, kas iga inimene võib saada orgasmi, on seksiteraapia põhiküsimus. Eeldatakse, et iga inimene võib kogeda orgasmi. Lahenduse leidmiseks arutatakse, kas põhjus on seksitehnikas või meelelises maailmas ehk paarisuhtes. Seksuaalse rahulduse saamist mõjutab näiteks see, kas inimene tunneb end hästi selles kehas, kuhu ta on sündinud. Kui seda teemat hakata lahkama, võib tulla välja huvitavaid asju.

Kas orgasmi on kergem saada kliitori või peenisega – selle küsimusele vastuse andmine kuulub Miina Haloneni arvates muna ja kana kategooriasse. Uuringute järgi kogevad mehed eneserahuldamise tulemusel rohkem orgasme kui naised. Teisalt aga naised masturbeerivad vähem kui mehed. Vahe on 10-20 protsendi ringis: noored mehed masturbeerivad üks kord kuus peaaegu kõik, naised veidi vähem. Kui vähem masturbeerida on ka väiksem tõenäosus leida neid punkte, mis tõeliselt erutavad. Tasub siis proovida ja harjutada, isegi kui kohe märki ei taba.

4. Mis on G-punkt ja kuidas seda leida?

See maagiline G-punkt, mille kaudu pääseb eufooriasse! Teoorias on tegemist tupe eesseinas asuva tundliku piirkonnaga, kus on palju närvilõpmeid. Kui seda kohta puudutada, siis on tunne teine kui mujal tupes.

G-punkti kohta on aga seisukohad väga erinevad. Viimased uuringud näitavad, et kliitor ongi tegelikult see G-punkt. Kliitor ulatub paisudes kuni tupeseinteni välja, nii et kui selle vastu panna sõrm või peenis, siis pakub see suurt naudingut. Tegelikult näitab see seda, et kliitor on paisunud.

Tegemist on ülikooli filosoofiakursusest tuttava Occami habemenoa nimelise lihtsuspõhimõttega, kus kõige lihtsam seletus on õige. Tõenäolisem seletus on see, et kliitor ulatub sinna välja kui et seal on mingi eriline närvikoht.

Samas õnnitleb Halonen neid inimesi, kes on aastaid oma G-punkti otsinud ja selle leidnud: kogetud naudingud ja orgasm on tõelised isegi siis, kui mingit G-punkti pole olemas. G-punkti olemasolu on paljusid aidanud, samas on paljud jäänudki seda kohta tulutult otsima. Inimesed on hakanud otsima endas mingit viga – see on põhjus, miks seksinipid võivad töötada tulemuse saavutamisele vastu.

Kas siis kõik orgasmid on oma olemuselt kliitoriorgasmid? See on ilmselt tõsi. Täna teatakse kliitorist palju rohkem kui saja aasta eest, mil orgasmid jagati kliitori- ja vaginaalseteks orgasmideks.

Strömquist leiab oma raamatus Keelatud vili, et eri orgasmid leiutas 1905. aastal tuntud psühhoanalüütik Sigmund Freud. Freudi seletuse järgi saavad noored kogemusteta tüdrukud kliitoriorgasme ja vanemad kogenud naised vaginaalseid orgasme. Ja need täiskasvanud naised, kes ei saanud vaginaalseid orgasme, olid frigiidsed ehk sugukülmad ning vajasid psüühilist ravi.

Hiljem on Freudi petuteooria ümber lükatud: aastal 2012 märkis Prantsuse günekoloog Odile Buisson ajakirjas Journal of Sexual Medicine avaldatud uurimuses, et „tupe stimuleerimine ilma kliitorit stimuleerimata on peaaegu võimatu”. Kliitori tegeliku suuruse avastamine viis arusaamani, et kõik orgasmid on tegelikult pärit kliitorist.

5. Kõigi nimetatud põhjuste tõttu tasub masturbeerida

Peeniseomanikel soovitatakse regulaarselt masturbeerida, kuna see parandab peenise ja eesnäärme seisukorda. Regulaarsed seemnepursked puhastavad eesnääret, mis toodab enamuse sperma koostisest. Lihtsustatult ongi eesnääre see, mis spermat toodab.

Naiste puhul on sama vedelikupursked, mida kutsutakse squirting. Haloneni väitel on see täiesti normaalne. Selle omaduse üle võib ainult rõõmu tunda. Samas, kui naisel vedelikku ei purska, ei tähenda see, et midagi oleks valesti. Seni pole teada, millest need pursked tulevad, aga uuringud näitavad, et nendel naistel täitub põis vahekorra ajal kiiresti ja purskuv vedelik on põhiosas tavaline uriin. Selle sees on ka muid hormonaalseid eritisi.

Milla Haloneni väitel mõjutab masturbeerimine tervislikku olukorda. Näiteks:

Masturbeerimine lõdvestab

Masturbeerimine leevendab stressi

Masturbeerimine aitab uinuda

Masturbeerimine leevendab menstruatsioonivalusid

Orgasmi tagajärjel eraldub organismi õnnehormooni oksütotsiini, millel on palju kasulikke kõrvalmõjusid. See leevendab valu, stressi ja masendust.

Milla Haloneni väitel on masturbeerimine täiesti õige asi. Kui aga inimene leiab, et see pole õige, siis ei tasu sellega tegeleda. Tasub aga mõelda, millest selline arvamus tuleb. Kas see on kellegi poolt ette söödetud? Või on tunne, et oma keha on kole ja halb ning seks iseendaga ei kõlba kuhugi. Kui inimesel on sellised mõtted, siis tasub neid jagada teistega, mitte endale hoida. Põhimõte on selline, et kui ei meeldi, siis ei meeldi, aga kui meeldib, siis tasub asjaga tegeleda.

Kauneid jaane kõigile!

(Visited 2 730 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid