Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks

Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks, mille lennuvälju ja sadamaid on võimalik sõja korral kasutada, selgub Vene sõjaväe peastaabi ülema kindral Valeri Gerasimovi ettekandest nädala aega tagasi toimunud Moskva rahvusvahelisel julgeolkukonverentsil MCIS-2017.

Youtube’i keskkonda üles pandud videos räägib Gerasimov, et muidu väga rahulik ja stabiilne Euroopa muutub iga päevaga sõjaliselt üha ebastabiilsemaks piirkonnaks, kus suureneb sõjaliste kokkupõrgete oht. Sihikule on võetud Venemaa.

NATO tuumarelvade paigutus Venemaa ründamiseks. Kujutis: Youtube

Gerasomovi sõnul on Venemaa ja NATO suhted praegu kõige madalamal tasemel alates Külma sõja lõpust. NATO peab Venemaad kõige suuremaks sõjaliseks ohuks. NATO on suurendanud sõjalist kohalolekut Baltimaades, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kohale on toodud ründeotstarbelised relvad. Samuti on NATO teinud ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks. Tuumapommid on valmis pandud Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Suurenenud on sõjaliste intsidentide tõenäosus.

Gerasimov tõi välja ka kübersõja ohu, mille puhul NATO-s rakendatakse samuti Washingtoni leppe 5. artikli põhimõtteid, kus küberrünnak ühe liikmesmaa vastu võib esile kutsuda laiaulatusliku sõjategevuse. Samas on küberründe puhul enamasti väga raske kindlaks teha selle ründe algset päritolu, mis tähendab, et sõjategevuse võib valla päästa mõni praktiliselt tõendamatu asjaolu.

Gerasimov ütles, et Läänes suureneb Vene-vastane infosõda, mille järgi praktiliselt kõik negatiivsed sündmused maailmas on Vene eriteenistuste või häkkerite kätetöö.

Gerasimov märkis, et suhteid annaks parandada läbi Vene-NATO nõukogu, aga seal puudub dialoog sõjaväelaste vahel. Sellise infosõja eesmärk on Gerasimovi väitel Venemaa mustamine ja Vene rolli vähendamine võitluses rahvusvahelise terrorismiga. See, et Euroopas võetakse maha Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausambaid on sellise infosõja otsene tagajärg.

Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemine on muutunud vastastikuse usaldamatuse õhkkonnas Gerasimovi sõnul väga keeruliseks. Näiteks toetasid kõik Euroopa riigid Süüria valitsusvägede ründamist pärast väidetavat keemiarelva kasutamist, kuigi puudusid tõendid, et seda relva kasutas Süüria valitsus.

Kommentaarid
(Külastatud 701 korda, 1 külastust täna)