Soome on tekkimas varimajandus, mida pööritavad migrandid

Soome elama tulnud migrant Ali peseb nõusid ja teeb süüa paari euro eest tunnis. Soome on tekkimas varimajandus, mis toimib tänu migrantidele.

Igale mustale töökohale kandideerib Soomes ligi sada vastuvõtukeskuse elanikku. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et Soome on tekkimas püsiv must tööturg, vahendab Helsingin Sanomat.

Iraagi päritolu migrant Ali on teinud ühes Helsingi restoranis mustalt tööd juba pool aastat. Tunnipalk on 2,5 eurot. Tööpäevade pikkus 12 tundi. Tööd teeb mees 6-7 päeva nädalas.

Ali on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse ja on selle edasi kaevanud. Nüüd ootab ta halduskohtu otsust. Töökoha leidis tuttavate kaudu. Ta ei taha oma elust põhjalikumalt rääkida, kuna kardab kaotada töökoha.

Ali-sugused on Soomes sõltuvad oma tööandjast. Osa neist elab oma töökohas ja probleemide korral võivad jääda ilma oma elukohast. Kuivõrd nad on maal illegaalselt, siis ei julge nad oma elust kellelegi rääkida.

Soome saabus 2015. aastal kokku üle 30 000 varjupaiga taotleja. Neist tuhandetele on varjupaigast ära öeldud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas töötab mustalt sadu illegaale. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et nõnda võib Soome tekkida püsiv must tööturg, mis põhineb illegaalide olukorra ärakasutamisel. Soome muutub sellega Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide sarnaseks, kus migrantide ärakasutamine on tavaline.

Illegaalid töötavad Soome põhiliselt autoteenindustes, koristajana, juuksurites ja restoranides. Üha sagedasemad on pettused, kus illegaalidele jäetakse töö eest maksmata.

Välistööjõu kasutamine pole Soomes uus asi. Näiteks 2000ndatel aastatel kasutati palju Hiinast pärit müüriladujaid, kellele maksti väga väikest palka. Pärast seda on musta tööjõudu kasutatud koristamise ja restorani alal. Sellele vaatamata pole Soome tekkinud suurt musta tööturgu nagu see on tavaline Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Eeldused musta tööturu tekkimiseks on Soomes olemas. Nüüd lisandus veel suur hulk illegaalselt maale saabunud inimesi. Illegaalide ärakasutamist lihtsustavad üldised muutused tööturul nagu nn nulltunnilepingud ja renditööjõu kasutamine. Võrreldes näiteks eestlastega on mujalt tulnud migrandid rohkem sõltuvad oma tööandjast, kuna neil pole kuhugi minna. Enamus migrantidest ei tahagi Soomest kuhugi minna, mistõttu võib Soome jääda elama tuhandeid illegaale.

Väike palk on migrantide meelest parem kui mitte midagi. Näiteks on inimesed nõus töötama 25 euro eest päevas. Migrandid räägivad, et paari viimase aastaga on neile töökohti juurde tekkinud, mis näitab varimajanduse kasvu.

Osa migrante on nõus tegema väikse palga eest pikki tööpäevi, et seeläbi taotleda Soomes elukohta. Varjupaiga taotlejad saavad teha ametlikult tööd, kui nad on olnud Soomes 3-6 kuud. Nad saavad taotleda Soomes elamisluba, kui neil on kehtiv tööleping. Elamisluba pole aga lihtne saada, kuna selleks peab olema hea sissetulek.

Probleemid illegaalidele palga maksmisega jõuavad harva ametnikeni, kuna neist asjadest ei juleta rääkida. Migrandid kardavad, et kui nad kaebama lähevad, saadetakse nad maalt välja.

Ali tiskaa ja laittaa ruokaa parin euron tuntipalkalla – Suomeen on syntymässä harmaa talous, joka pyörii siirtolaisten hyväksikäytöllä

Monet turvapaikkaa hakeneet tekevät Suomessa töitä vain parin euron tuntipalkalla. He siivoavat kauppoja, kouluja, urheiluhalleja, korjaavat autoja, tiskaavat, laittavat ruokaa ja tekevät metsätöitä. Haluatko lukea koko artikkelin?

Kommentaarid
(Külastatud 740 korda, 1 külastust täna)